Copy
Füüsika õpetaja nädalakiri
MESILANE


Kolmekümnes


Jää, külm, jäätis ja sool. Vesi on mootoris.

Külmad asjad lähevad jälle moodi!

Hea kogemus
jää
Kuiv jää vedelaks, vedel lämmastik tahkeks?

Hea on tunda olekudiagramme - mitmedki nähtused muutuvad arusaadavaks ja ennustatavaks. Ja jutt aine kolmest olekust ei pea sugugi piirduma vee näidega  Saage tuttavaks: tuttav ja tundmatu lämmastik ning kuiv jää.

Vaatama ...
jäätis
Miks sool sulatab jää?

Talviti puistame tänavatele soola, et jää ära sulaks. Teadusteatris võib seda sulamist näidates olla üsna kindel, et küsimusele, kas temperatuur seejuures tõusis või langes, vastatakse, et tõusis. Aga ei!

Lugema ... 
jäätis
Jäätist soola ja jääkuubikutega

Jää ja sool ei ole siiski retseptis. Teemaks on hoopis tahke jäätise saamiseks piisavalt madala temperatuuri saavutamisest. Katse kodus järele proovimiseks.

Vaatama ...
Lugemist

vesinik
Vesinik autokütusena?

Vesiniku kasutamine autokütusena võib näida hetkel veel küll üsna kauge tulevikuna, kuid kliimamuutustega võitlemise ajastul on see siiski täiesti realistlikuks alternatiiviks bensiinile ja diislikütusele.

Lugema  ...
grafeen
Aga kuhu panna vesinik?

Eelnev lugu selgitas selle küsimuse tagamaid. Siin nendime, et tee teadustulemusest töötava seadmeni pikeneb sedamööda, kuidas tehnoloogia keerulisemaks läheb. Ja enamus teadustulemusi ...

Selle aasta algul anti teada, et grafeeni lehtedest on õnnestunud saada pildil kujutatud struktuur. "Kärgede" sisse mahub palju vesinikku. Võrdluseks võib lugeda 2010 aastast pärinevat teadusuudist füüsikaportaalis

Jääme läbimurret ootama!
Viimane veerg

Anti teada, et SA INNOVE korraldab Tartus ja Tallinnas loodusõpetuse õpetajate infopäev, kus ühe teemana on kõneks ka EIS ehk SA Innove Eksamite Infosüsteem. Mesilane tundis huvi, logis ennast sisse ja leidis, et:
  • Süsteem ei tööta mobiilsetes seadmetes;
  • Süsteemis on 1 (üks) avalik füüsika ülesanne.
Kohtusime EIS-i rahvaga peaaegu kümme aastat tagasi, uurisime nende hetkeseisu, plaane ja tulevikunägemust. Tundub, et vahepeal ei ole palju muutunud.

Öeldakse, et arendustsükkel ei tohiks kesta üle kümne aasta, muidu tehnoloogia vananeb ning seda tuleb juba arenduse käigus välja vahetama hakata.

Öeldakse ka, et eesmärgi poole liikudes muutub innovatsioon stagnatsiooniks hetkel, kui elu eesmärgile järele jõuab. Sealt edasi läheb veel halvemaks.

Eestikeelne haridustehnoloogia loksub suurte tegijate kiiluvees. See ei ole alati niimoodi olnud. Mesilane arvab, et see ei peaks ka täna nii olema. Kes teeks järgmise tiigrihüppe? Kus on eesti keelt rääkiva tehisintellekti kodu?
Kontakt: Kaido Reivelt, TÜ koolifüüsika keskuse juhataja
opik@fyysika.ee
, +372 5143349
Copyright ©  2016 Tartu Ülikooli koolifüüsika keskus
õpik.füüsika.ee

update your preferences  unsubscribe from this list