Copy
Kui kuukiri ei avane korrektselt, saate sellega tutvuda siin.
 

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond kuukiri

Oktoober 2016 / 94
Anname teada, et 21.11.2016 kell 15.00 toimub Valma infopunktis MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond üldkoosolek.

Päevakava:

  • 2016.a. rakenduskava  koostööprojekti muudatuste ülevaatamine ja kinnitamine
  • Võrtsjärve kalanduspiirkond strateegia 2015-2025 muudatuste ülevaatamine ja kinnitamine
  • 2017.a. rakenduskava ülevaatamine ja kinnitamine
  • Projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse kinnitamine
  • Muud kohalalgatatud küsimused: uute liikmete vastuvõtt ja 2015.a. majandusaasta aruande kinnitamine.

Võrtsjärve kalanduspiirkond strateegia muudatustega on võimalik tutvuda: http://www.vortskalandus.ee/periood_2014-2020/

 
 

2016.a I projektitoetuste taotlusvoor ja juurdepääsupiirangud avalikule teabele

 

Septembris 2016 toimus projektitoetuste I taotlusvoor. Voorule eelnesid teabepäevad taotlejatele, mis toimusid Valmas, Rannus, Tarvastus ja Pikasillas ning infopäev hindajatele. Projektide hindamiskoosolek toimus oktoobris.

 

Eelmise perioodiga võrreldes on käesoleval  perioodil mitmeid erisusi, mida tuleb jälgida nii taotlejatel, hindajatel kui algatusrühmal.

 

 

Kõige suurem erisus on seotud kohaliku hindamiskomisjoni projektitoetuse taotluste ettepanekute avalikustamisega. Nimelt tuleb järgida kalandusturu korraldamise seadust ja avaliku teabe seadust ning hindamistulemused asutusesiseseks tunnistada. Avalikustada võib hindamistulemusi alles pärast PRIA poolt toetuse määramist.

 

Sellega seoses on kõikidel Eesti kalanduspiirkondadel tekkinud arusaamatusi ja kerkinud mitmeid küsimusi, kuidas saaks dokumentidele juurdepääsupiirangu kehtestanud algatusrühm, sh juhatus, üldkoosolek ning hindamiskomisjon seaduse ja määrusega ette nähtud tegevusi ellu viia ja millal võib piirangud maha võtta. Sellele vastas PRIA jurist:

 

 

Juurdepääsupiirang:

 

Juhatus, hindamiskomisjon ja üldkoosolek on algatusrühma tööorganid, kes täidavad neile seaduse alusel pandud ülesandeid ning vajavad igal juhul otsuste tegemiseks juurdepääsu kõigile andmetele. Juurdepääsupiirang kehtib kolmandatele isikutele, s.o väljaspool algatusrühma olevad isikud. Selle kehtestamiseks tuleb dokumentidele kanda märge „asutusesiseseks kasutamiseks“ viitega avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 19 ja kalandusturu korraldamise seaduse § 8 lg 1.

 

 

Kuidas tagada see, et teave, mis ei ole avalikustamiseks mõeldud ei saa avalikuks?
 

Juhatus võib üldkoosoleku alguses meelde tuletada, et taotlejate ja taotluste kohta käiv info ei ole kuni PRIA toetuse määramise otsuse tegemiseni avalik, ja paluda seda mitte levitada. Algatusrühm võib isegi põhikirjas ette näha karistused juhuks, kui tuleb välja, et keegi on juurdepääsupiiranguga teavet avaldanud.

 

 

Suusõnalist info levimist ei saa muidugi täielikult takistada ükski seadus, AvTS ja KTKS sätestavad üksnes kirjalike dokumentide ja ametliku info avaldamise keelu. AvTS § 3 defineeribki avaliku teabena ainult sellist teavet, mis on teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

 

 

Üldkoosoleku protokolli avaldamine:

 

Algatusrühm saab esialgu avaldada üldkoosoleku protokolli üksnes selles osas, kus ei nimetata taotlejaid ega arutata taotluseid. AvTS § 38 lõike 2 kohaselt, kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Pärast PRIA otsuste tegemist võib avaldada üldkoosoleku protokolli terves ulatuses, aga enne tuleb juurdepääsupiiranguga punktid välja jätta/kinni katta. Vastava juurdepääsupiiranguga päevakorrapunkti pealkirja alla võib sisu asemel lisada selgituse, et „ juhatuse esimehe otsusega tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 19 ja kalandusturu korraldamise seaduse § 8 lg 1 alusel“.

 

 

Avalikustada võib üksnes PRIAlt positiivse otsuse saanud taotlused:

 

KTKS § 8 lg 3 sõnastusest tuleneb, et PRIA avalikustab määruse nr 508/2014 V lisa punktis 1 nimetatud andmed fondi toetuse andmise korral. Pärast rahuldamise otsuse PRIA veeblilehel avaldamist ei ole ka algatusrühmal piiranguid PRIAlt positiivse otsuse saanud taotluste andmete avaldamiseks oma veebilehel, aga rahuldamata jäänud taotluste andmete avaldamiseks seaduslik alus puudub. Seega tuleb koosoleku protokollis nende taotluste osa endiselt kinni katta/välja jätta ning märkida juurdepääsupiirangu alused.

 

 

Ülaltoodule tuginedes palume kõikidel säilitada kannatlikku meelt seniks, kui PRIA on kõik taotlused menetlenud ja toetused määranud. Alles siis saab ka algatusrühm avalikustada hindamiskomisjoni, juhatuse ja üldkoosoleku ettepanekud ning otsused.

 

  

 

Jaanika Kaljuvee

 

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond

 

Tegevjuht

.

 

FARNET`i uue programmperioodi seminar „ Boosting business along the fisheries supply chain“ toimus Kreekas, Thessalonikis 18 – 20 oktoober 2016.

Kohtumise põhieesmärk oli anda ülevaade, kuulata kogemusi ning jagada nõuandeid kalandusega seotud teemadel, lähtudes programmperioodist 2014-2020.

Suurt rõhku pandi kalanduspiirkondade hindamisprotsessile, alustades juba esimesest nõustamisest. Teemale oli pühendatud mitu töötuba. Lähtuti eesmärgist, et taotleja tuleb oma plaani eelnevalt tutvustama ja ta saab proffessionaalset abi projekti koostamisel. Euroopa kogemuse baasil jääb sageli kalurite edu projektitoetuste taotlemisel ja elluviimisel vähese kogemuse taha pidama. Ehk osatakse suurepäraselt kaluritööd, aga muu – ka äriline pool, ei ole nii tugev. Samas aitaks see kaluritel suurendada oma sissetulekuid, olla produktiivsem.

Töötubade raames jõuti mitmete ettepanekuteni. Suurte piirkondade ( 100 – 200 kalurit, ettevõtjat ) puhul nt Itaalias, tutvustati plaani luua tugikontor või siis nõustaja ametikoht piirkonna juurde. Tegemist peab olema 100 % erapooletu ja põhjaliku ettevalmistusega spetsialistiga, kelle töö on kõigi paberi- ja plaanitoimingutega kalurite aitamine, ühise idee puhul osapoolte kokkuviimine ja suhtlus litsentside, lubade, pangagarantiide jms teemadel.

Pikalt keskenduti ka teadusasutuste ja kalanduspiirkonade koostööle. Seda nii erinevate vesiviljelustoodete arendamise ja kasvatamise osas. Taas oli eluline näide Prantsusmaalt, kus otsiti lahendust rannakarpide kesta kasutamiseks kosmeetikatööstuses. Uuriti põhjalikult iga piirkonna vastavaid koostöövõimalusi – kas piirkonnas on teadusasutusi ning kas nendega tehakse koostööd.

Eluliste tegevusnäidete osas jäi meelde kohaliku Thessaloniki piirkonna esindaja ülevaade sinikrabide püügist ja turustamisest. Tegemist liigiga, mille söömine ei ole Kreekas populaarne, samas võimaldab ta aastaringset püüki. Mis omakorda tähendab suuremat tööd ja ka tulu kaluritele. Hakates otsima lahendust, jõuti kohaliku Hiinlaste kogukonnani ja ületades keelebarjääre jõuti ka müügini. See eeldas pikka tööd, kuid tänaseks annab see lisatulu pea 200 kalurile ning toimib eksport Hong-Kongi.

Kokkuvõttena võib öelda, et kohati on erinevate probleemide lahendamine, planeerimine ja arendus ka selle pisikese Euroopa lõikes kardinaalselt erinev. Samas on iga riik omanäoline ja peab arvestama selle omapäradega. Kuid kindel eesmärk on see, et peab olemas avatud ja püüdma õppida teiste kogemustest. Kuigi sageli ei pruugi need kogemused esmapilgul meie keskkonda sobida.

Seminaril osalemise kulud kattis Farnet.

Anmar Pihlak, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond juhatuse liige

 

Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasud 2017. aastaks

 

Tänasel valitsuse istungil kinnitati kutseliste kalurite järgmise aasta kalapüügivõimalused ning –tasud. Võimalused jäävad käesoleva aastaga võrreldes enam-vähem samaks, tasumäärad on erineva ulatuse ja suunaga.

 

Teadlaste hinnangul on kalavarude seis jäänud üldiselt samaks, seega käesoleva aastaga võrreldes kutselise kalapüügi võimalused oluliselt ei muutu. Seoses uue kalapüügieeskirja jõustumisega 2017. aasta 1. jaanuaril ühtlustatakse või täpsustatakse eelnõus püügivahendite nimetusi.

 

Järgmise aasta kalapüügiõiguse tasumäärad on arvutatud keskkonnatasude seadusega kehtestatud piirmäärasid arvestades. Tasumäärad lähtuvad eelmise aasta püügistatistikast ning ei ületa 3,5% 2015. aastal keskmiselt püütud kala väärtusest püügivahendi kohta piirkonnas. Erinevate püügivahendite osas on tasude muutused erineva ulatuse ja suunaga.

 

Rannikumere 42 püügivahendist jääb eelmise aastaga võrreldes tasu samaks või langeb 32 juhul ja tõuseb 10 püügivahendi tasu. Tasude tõus on tingitud suurenenud saakidest eeskätt ahvenapüügil Väinamere piirkonnas. Näiteks tõuseb järgmisel aastal erinevate ääremõrdade tasumäär Väinamerega piirnevates Lääne, Hiiu ja Saare maakonnas.

 

Siseveekogudel kasutatavate püügivahendite 63 eri nimetusest tõuseb tasu 2017. aastal 19 juhul, siingi on näha näiteks jõemõrdade tugevat saakide tõusu eeskätt Saaremaal ja Tartumaal.

 

Uute püügiõiguse tasumäärade rakendumisel laekub riigieelarvesse ligikaudu 346 000 eurot, mis on ligi 20 000 euro võrra vähem kui tänavu. Vahendeid kasutatakse kalavarude ja –liikide uuringuteks, järelevalveprojektideks, kalade noorjärkude veekogudesse asustamiseks ning kalade kudealade parandamise kulude katmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

 

Räime, kilu, tursa ja lõhe püügivõimalused lepiti kokku Euroopa Liidu kalandus- ja põllumajandusnõukogus, Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatavad püügikogused lepitakse kokku 2016. aasta novembris toimuvatel läbirääkimistel. Mõlemad nimetatud püügivõimalused kehtestatakse käesoleva määruse muudatusega 2017. aasta alguses.

 

Määruse seletuskirja leiab siit.

Allikas: Keskkonnaministeerium

 


Algas konkurss 2017. aasta toidupiirkonna leidmiseks

 
 
Eesti toidu piirkonna tiitli kandmiseks 2017. aastal saab taotluse esitada kuni 4. novembrini 2016.

Maaeluministeerium kuulutas välja konkursi 2017. aasta Eesti toidupiirkonna tiitli kandja leidmiseks. Aasta toidupiirkonda valitakse, et aidata kaasa kohaliku toidu ja toidukultuuri tutvustamisele. Tänavu on Hiiumaa maitsete aasta.

„Eesti erinevates piirkondades toodetakse ja valmistatakse omanäolist toitu, peame vaid õppima seda ise paremini väärtustama ja välja pakkuma. Eesti toidu piirkonna tiitel annabki võimaluse kohaliku toidu ja toidutootjate tutvustamiseks kogu aasta jooksul,“ ütles Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp. 2016. aasta on Hiiumaa maitsete aasta ja Kadi Raudsepa sõnul on see näidanud kohalike maitsete elujõudu. „Hiidlased on leidnud selles võimaluse väga jõuliselt ja edukalt oma toitu tutvustada.“

Eesti toidu piirkonna tiitli kandmiseks 2017. aastal saab taotluse esitada kuni 4. novembrini 2016. Taotluses tuleb esitada  kava, kuidas aasta jooksul kavatsetakse oma piirkonna maitseid esile tõsta ja tutvustada. „Taotleja võib olla nii kodanikuühendus, sihtasutus kui ka kohalik omavalitsus,“ selgitas Raudsepp. Juhendi taotlemise kohta leiab Eesti toidu teemalehelt

Taotlused vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon ning otsus tiitli omistamise kohta tehakse teatavaks hiljemalt 15. novembriks 2016. Pidulik tiitli ja rändkahvli üleandmine ning 2017. aasta Eesti toidu piirkonna tutvustamine toimub 1. mail 2017.

Taust

  • Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse alates 2016. aastast Eesti toidupiirkonda, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle ka 1,5 meetri pikkune kahvel. 2016. aastal kannab tiitlit Hiiumaa.
  • Eesti toidu piirkonna valimine on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“. Varem on Maaeluministeerium koos koostööpartneritega korraldanud selle raames Eesti toidu väljaku 2014. aasta laulupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“, Eesti toidu kuu 2015.  ja 2016. aastal, Hiiumaa maitsete aasta ning 2015. ja 2016. aastal toimunud üle-eestilise avatud talude päeva.
  • Vaata ka www.eestitoit.ee ja www.facebook.com/Eestitoit.

Maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäev: toiduohutuse nõuded 24. novembril Jänedal

Aeg: 24.11.2016
Koht: Maamajanduse Infokeskus, Jäneda

Maamajanduse Infokeskus korraldab neljapäeval, 24. novembril kohaliku toidu teemapäeva, kus seekordseks teemaks on toiduohutuse nõuded: mis on uut? mis on muutumas? mis väärib meeldetuletamist?

Teemapäeval käsitletakse aktuaalseid toidu ohutusega seotud õigusakte ja nende rakendamist. Lisaks saab ülevaate uutest toidu- ja toitumissoovitustest. Eesmärk on tuletada meelde olulised kehtivad nõuded, rääkida uutest nõuetest ning planeeritavatest muudatustest jagatuna kolme teemadegruppi:

  • toidu käitlemise alustamine, tegevusluba või majandustegevusteade, (hügieeni)nõuded ettevõttele;
  • toidu märgistamine ja muul viisil selle kohta teabe edastamine;
  • toidus esineda võivad saasteained.

Loengutele järgnevad arutelud kahes grupis, kus osalejad on oodatud esitama küsimusi, avaldama arvamust ning jagama kogemusi käsitletud teemadel.


Teemapäevale registreerimine kuni 18. novembrini.


Rohkem infot leiad siit.


Allikas: Maaeluvõrgustik


Kogukonna juhitud kohalikku areng - kuidas see tegelikult töötab?
 

Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidus kohaliku tasandi eesmärkide paremaks elluviimiseks võimalus kasutada kogukonna juhitud kohalikku arengut (CLLD) toetavat toetusskeemi, mis haarab enda alla lisaks Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa merendus- ja kalandusfondi (EMKF) vahenditele ka Euroopa regionaalarengu fondi (ERF) ja Euroopa sotsiaalfondi (ESF).

Mitmetes liikmesriikides on võimalus, et ühe ja sama kohaliku tegevusgrupi strateegia kaudu on võimalik taotleda kõigi eelnimetatud fondide meetmete toetusi.
 

Eesti on valinud ühe toetusfondi (nn mono-fondi) põhiste kohalike arengustrateegiate koostamise tee. Tänaseks rakendab Eesti maaelu arengukava (rahastatud EAFRD`st) LEADER-meetme toetust 26 kohalikku tegevusgruppi ning EMKF meetme "Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine" 8 kohalikku algatusrühma.

Loe täpsemalt edasi maainfo kodulehelt: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5898&page=3452&action=article&  

Emajõe Suursoo kaamera töötab taas

Allikas: Kalastusinfo.ee

Mõned päevad tagasi hakkas pikalt pausil olnud Emajõe-Suursoo Kantsi külastuskeskuse veebikaamera taas pilti edastama.
 

Veebikaamera pilti näeb siit.


Hetkel on remondis Varnja kaamera, mis loodetavasti saab korda lähiajal. Lisaks peaks aasta lõpuks saama kaamera üles ka Võrtsjärve äärde. 


Kuidas eristada nurgu latikast?

Allikas: Kalastusinfo.ee

 

Kalahuviline küsib: Kuidas teha vahet nurul ja latikal?

Sageli on kalastajad kimpus kahe pealtnäha teineteisele üsna sarnase kalaliigi - nuru (Blicca bjoerkna) ja latika (Abramis brama) - eristamisega. Aga miks seda üldse vaja on? Selleks on vähemasti 2 head põhjust.

Esiteks, on latikale Peipsis, Emajões ja Väikeses Emajões kehtestatud alammõõt (l=30 ja L=35), mis tähendab, et väikesed nuru suurusklassi jäävad latikad tuleb vetta tagasi lasta. Teiseks, jäävad nuru kulinaarsed väärtused latika omale ikka tugevasti alla.

Nuru ja latika eristamine käib põhiliselt järgmiste loetletud tunnuste alusel:

  1. Neelhuambad - nurul kahes reas, latikal ühes reas;
  2. Soomuseid küljejoonest seljauimeni - nurul 9-10 rida, latikal 12-14 rida;
  3. Soomused seljauime juures - nurul sama suures kui küljejoone juures, latikal väiksemad kui küljejoone juures;
  4. Silm - nurul silma ja ninamiku vahe väiksem kui silma läbimõõt, latikal suurem kui silma läbimõõt (väga väikestel latikatel ei pruugi see tunnus hästi tuvastatav olla);
  5. Rinna- ja kõhuuimed -  nurul vähemasti kehapoolses osas kollakad või punakad, latikal sinakashallid.

Foto 1. Peipis järvest püütud nurg (Blicca bjoerkna) ehk rõks (üleval) ja latikas (Abramis brama) (all). Nuru rinna- ja kõhuuimed on punakad, latikal sinakashallid. Nuru soomused on seljauime juures sama suured kui küljejoone juures. Foto: A. Rakko.

nurg_ja_latikas_fotol.jpg

Joonis 1. Peipsist püütud nurust ja latikast tehtud autentsed joonised. Autor: Iti Jürjental.

nurg_ja_latikas_joonis.jpg

 
Joonis 2. Soomuseid küljejoonest seljauimeni - nurul 9-10 rida, latikal 12-14 rida. Autor: Iti Jürjental.

nurg_ja_latikas_soomusrida_joonis.jpg

Joonis 3. Nuru ja latika neeluhambad.


Neeluhambad.jpg

KUULUTUSED / REKLAAM


OOTAME JÄTKUVALT UUDISEID, INFOT ÜRITUSTEST, KUULUTUSI JA TEATEID MEIE E-POSTILE, ET OLLA KURSIS PIIRKONNAS TOIMUVAGA.

MTÜ liikmetele kuulutamine tasuta, väljastpoolt liikmeskonda tasuline:

   Väike kuulutus (1/8 A4 lk) 5 EUR, keskmine kuulutus (1/4 A4 lk) 10 EUR ja suur kuulutus   (1/2 A4 lk) 30 EUR






This email was sent to <<Email Address>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond · Vaibla küla · Rannu-Jõesuu 70314  · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp