Selles infokirjas tutvustame olulisemaid ootel ja möödunud valdkondlikke sündmusi,
kajastame eelolevaid koolitusi ning võimalusi osaleda messidel ja konverentsidel.
Head lugemist!
Soome lahe piirkonda jääva Eesti rannikumere toksikoloogilist seisundit hinnati räimel, lestal ja ahvenal vee reostust näitavate biomarkerite kaudu aastatel 2014-2016.
Kalaroogade õpituba Harju Kalandusühingu liikmetele
Teisipäeval, 22. novembril korraldab kalanduse teabekeskus Viimsi Rannarahva muuseumis kalaroogade valmistamise õpiköögi, millest osa saama on oodatud MTÜ Harju Kalandusühingu liikmed.
Kalanduse teabekeskuse eestvedamisel toimub
24. novembril algusega kell 11 seminar "Karbi- ja vetikakasvatuse võimalused Läänemeres: hetkeseis ja tulevikuvaade". Seminar toimub Tallinnas Ülemiste Hotellis.
Osalema on oodatud karbi- ja vetikakasvatust viljelevad või selle valdkonna alustavad ettevõtjad, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnakaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Maaülikooli vastavate erialade teadlased, Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi vesiviljelusosakonda kureerivad ametnikud.
23.-24. novembril toimub Brüsselis FARNETi korraldatav kohtumine korraldusasutuste ja kalandusvõrgustike vahel.
Kohtumise keskmes on koostöö tõhustamine kalanduse piirkondlike algatusrühmade (FLAG-s) vahel. Eestit esindavad Maaeluministeerium ja kalanduse teabekeskus.
Järgmise aasta alguses, 10.-11. jaanuaril, toimub Ahvenamaal Põhjamaade ühisseminar, kus hakatakse otsima lahendusi Läänemere äärsete riikide probleemidele, mida põhjustavad hüljeste suur populatsioon ja kormoranide suur arvukus. Need kaks asukat põhjustavad kaluritele kalapüügil suuri kahjusid.
Hallhüljes (Halichoerus grypus)
Esimesele kohtumisele on kutsutud esindajad riikidest, kus on probleem kõige suurem - Soome, Rootsi, Eesti ja Taani. Kohtumisel vaagitakse võimalikke ühistegevusi lahenduste leidmiseks. Seminari tulemusena loodetakse kaardistada vajalikud tegevused ja algatada koostööprojekt toetusperioodil 2014-2020.
Seminari lõpus arutatakse ühisprojekti tegevuskava, lepitakse kokku esimesed sammud, projekti juhtpartner ja rahastus.
Seminaril osalevad peamiselt nelja riigi teadlased ning kalanduspiirkondade ja -võrgustike esindajad. Eestit esindavad kokkusaamisel valdkonna teadlased, rannaäärsete kalanduspiirkondade ja kalanduse teabekeskuse esindajad.
Kalanduse teabekeskus jätkab kalaõpitubade korraldamist põhikooliastme õpilastele üle Eesti.
Koostöös Tartu loodusmaja, MTÜdega HARED ja Alga septembrist detsembrini Harju-, Järva-, Rapla- ja Tartumaa üldhariduskoolide põhikooliastmele korraldatavate kalaõpitubade eesmärgiks on anda ülevaade Eesti vetes elavatest kaladest, jagada teadmisi erinevatest kalaliikidest ja nende anatoomiast läbi rohke omakäelise tegevuse; õppida tundma kalade mitmekesisust, eluviise ja kohastumusi eluks vees; saada ülevaade kalade olulisusest looduses ja inimeste elus; tutvustada kala kui tervislikku toiduainet ning valmistada ja degusteerida lihtsaid kalaroogi.
Ettevalmistus rannakaluri 4. taseme kutseeksamiks
Sel aastal on veel 1.-3. detsembrini võimalik osa saada Hiiumaa ametikooli korraldatavast täiendusõppest rannakaluritele.
Jooksvalt lisanduvaid täiendusi saab vaadata kalanduse teabekeskuse sündmuste kalendrist.
UUDISTAJA
Turuülevaade "Kalapüügi, -tööstuse ja hulgimüügiettevõtted 2015"
Kalanduse teabekeskuse tellimusel on Krediidiinfo AS-il valminud turuülevaade Eesti 146 suurimast ettevõttest, kes on põhi- või lisategevusalana teeninud müügitulu valdkonnas "Kalapüügi, -tööstuse ja hulgimüügiettevõtted".
Väljaandest "Kalapüügi, -tööstuse ja hulgimüügiettevõtted 2015" saab hea ülevaate ettevõtete turupositsioonist, osakaalust sektoris ja finantsolukorra tugevusest võrreldes teiste sarnaste ettevõtetega.
FOOKUSES
Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetme 3.2 "Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine" on hoo sisse saanud.
Seekord saab taotleda toetust viiel tegevussuunal: kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamine, majandustegevuse mitmekesistamine, kalasadamate uuendamine, koelmualade loomine või taastamine ning sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sealhulgas kalanduse ja merenduse kultuuripärandi edendamine, kalanduskogukondade rolli tugevdamine kohalikus arengus, kohalike kalandusressursside ja merendustegevuse juhtimine.
Enamuses rannapiirkondades on esimeste projektitaotluste vastuvõtt juba lõppenud, paljudel juhtudel on need juba ka hinnatud ning edastatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.
Eelmise nädala seisuga oli laekunud kokku 190 projektitaotlust. Toetust küsiti rohkem kui 6 miljoni euro eest. Kõige rohkem on taotlusi esitatud mitmekesistamise suunda, mis oli ka prognoositav. Kõige kesisemalt laekus taotlusi koelmualade taastamise suunda. Ilmselt on selle põhjuseks nii suuna uudsus kui mitmete kooskõlastuste üsna keeruline ning aeganõudev protsess. Usutavasti järgnevate voorude käigus suureneb taotluste esitamine ka selles suunas.
TOIMUNUD
Läti kalandusasjatundjad Eestit avastamas
9. ja 10. novembril tutvusid Läti kalanduse algatusrühmade ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud riigiasutuste esindajad Pärnu- ja Läänemaa kalanduspiirkondadega.
Esimesel päeval külastati Liivi Lahe Kalanduskogu piirkonda, teisel päeval tutvuti Läänemaaga.
Kreekas, Thessalonikis toimus 18.-20. oktoobrini seminar kalanduse ja vesiviljeluse uuemate trendide ja turgude tutvustamiseks ("Boosting business along the fisheries supply chain").
Ettekannete ja grupitööde käigus keskenduti uute turustamisviiside väljatöötamisele, uute turgude leidmisele ja ärivõimaluste suurendamisele sel programmiperioodil. Samuti pöörati tähelepanu võimalustele, mida pakub erasektori ja teadusasutuste koostöö.
Septembrist novembrini korraldas teabekeskus kuus piirkondlikku teabepäeva, kus mereinstituudi teadlased tutvustasid kalanduspiirkondade kaluritele, harrastuskalastajatele ja kõigile kalandusest huvitujaile kohaliku kalavaru hetkeseisu ja suundumusi ning kudealade olukorda.
Teabepäevadel pöörasid teadlased rõhku just neile liikidele, mis vastava piirkonna kalurkonnale kõige suuremat püügihuvi pakuvad. Räägiti nende liikide arvukust mõjutavatest looduslikest ja inimfaktoritest, selgitati varude dünaamikat viimaste aastate jooksul ja tehti prognoose lähiaastateks. Samuti tutvustati piirkondlikke tähtsamaid kudealasid ja nende seisundit.
Kala käitlemise võimaluste ja nõuete teabepäevad
Septembrist novembrini korraldas teabekeskus koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga kalanduspiirkondadele ja vesiviljelussektori esindajatele viiel korral teabepäeva "Toiduhügieen kalatoodete käitlejale. Toiduseaduse sätted".
Teabepäevadel tutvustati kalatoodete väikekäitlejatele kala käitlemise võimalusi ja toidualase teabe esitamise tingimusi. Osalejad said selgust, millised nõuded laienevad toidu käitlemisest teatamisele ning tegevusloa alusel toidu käitlemisele. Kõneldi juhtumipõhistest lahendustest ja praktikult praktikule aruteludes otsiti vastuseid käitlemisprotsessi käigus tekkinud küsimustele.
Kala nädalal sai tutvuda Eesti kasvanduste kalaga
Eesti toidu kuu raameskorraldas kalanduse teabekeskus koostöös Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liiduga septembri lõpus kala nädala. Ettevõtmise eesmärgiks oli tutvustada eestimaalastele meie kalakasvanduste tooduangut ja rõhutada, et parimat värsket kala saab lisaks kaluripaadile ka meie ligi kahekümnest kalakasvandusest.
Kalanduse teabekeskus korraldas septembris ümarlauakohtumise Eesti vetika- ja karbikasvatajatele.
Vetika- ja karbikasvatuse osakaal vesiviljelussektoris on veel väike, seda enam on asjakohane omavaheline koostöö.
Ümarlauakohtumine kalanduse teabekeskuses
Osalejatele tutvustati teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöömeetme põhimõtteid ja võimalusi, arutleti koostöövõimaluste üle, vahetati mõtteid ühisosa ja kokkupuutepunktide kohta.
Kohtumises osalesid sektori esindajad Agro Marine OÜst, Baltic Seaweed Solution OÜst, Est-Agar ASist, Maimar OÜst, Vormsi Agar OÜst, aga ka Maaeluministeeriumi, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tartu Biotehnoloogia Pargi, TÜ Eesti Mereinstituudi ja TTÜ Eesti Mereakadeemia esindajad.
TOETUSED
Toetused kalanduspiirkondadele
Eesti ja Euroopa Liidu toetuste loetelu on koondatud tabelisse, mida täiendatakse jooksvalt.
Lisaks on ettevõtjatele mõeldud toetuste info leitav ka Facebookis.
Kui teil on teavet toetusest, mida tabel ei kajasta, siis olete teretulnud sellest meid teavitama aadressil kalateave@ut.ee.
Saite infokirja, sest kuulute kalandus- või vesiviljelussektori esindajate hulka
või olete huvi tundnud Kalanduse teabekeskuse tegevuste vastu.
Kinnitame, et kaitseme infokirjaga liitunute isikuandmeid ega levita neid kolmandatele osapooltele.
Küsimused, kommentaarid ja ettepanekud edastage e-aadressile kalateave@ut.ee.
Kui tekib kahtlus, et seda kirja pole saatnud Kalanduse teabekeskus, siis võtke ühendust teabekeskuse e-aadressil kalateave@ut.ee või telefonil 5308 3650.
