|
|
|
|
|
|
|
|
Anname teada, et juhatus otsustas tänasel Skype’i koosolekul, et 13. juunil toimuma pidanud Võrtsjärve XII Kala- ja käsitöölaat jääb sellel aastal eriolukorra tõttu ära. Järgmine aasta toimub laat 12.06.2021.
Sügisel 11-12.09 toimuv Võrtsjärve angerjafestivali toimumine jääb hetkel jõusse.
|
|
2019. aasta Võrtsjärves: angerjas kosub, koha kohaneb ilmaga ja haug vajab järeleaitamist
|
|
Värskelt valminud uuringu järgi on Võrtsjärve angerjavarud heas seisus ning mullune angerjasaak eelnenud aastaga võrreldes 15% suurem.
„Võrtsjärv on tuntud eelkõige angerjapüügi poolest, see on sealsete kalurite olulisim leib. Seda rohkem hea meel on, et vahepeal vähenenud angerjaarvukus on taas tõusuteel, suuresti tänu vahepealsetele asustamistele,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk ning lisas, et uuringu järgi on lähiaastatel veelgi paremaid tulemusi oodata.
Kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus märkis, et angerjavarud püsivad juba ligi 60 aastat vaid tänu tolle liigi asustamisele, sest Narva hüdroelektrijaama rajamisest Narva jõele Ivangorodi linna on noorangerjate looduslik ränne kogu Narva jõe vesikonda tõkestatud. „Osa angerjatest pääsevad välja kuderändele ning see on asustamiste jätkumise vältimatu eeldus. Asustamise üks eesmärk on ka püügivaru loomine, mistõttu on selge, et suurema osa asustamiste kuludest kannavad hiljem angerjapüügiõiguse eest maksvad kalurid ise.“
Uuringust võib välja lugeda, et looduslikult Võrtsjärves esinevate kalaliikide nagu koha, haugi, latika jt varu on pigem kerges languses.
Kohasaak langes 2018. aastaga võrreldes 30%. Nimelt, 2019. aastal püüti Võrtsjärvest kutselise püügi käigus 50.5 tonni koha. „Süüdi on erakordselt soe hilissügis, sest just tolle tõttu puudus mullu novembris ja detsembris Võrtsjärvel jääkate. Mitte et seda käesoleva aasta talvelgi üldse tulnud oleks. Teada on, et kohasaagid on kõrged just esimese jääga,“ selgitas Tuus.
Võrtsjärvel kalauuringuid tegev Eesti Maaülikooli peaspetsialist Priit Bernotas lisas: „Positiivse prognoosina võib öelda, et 2016. aastast on üks parajalt tugev kohapõlvkond, mis peaks nüüd 2020. aastal püüki jõudma ning püügistatistikat veidi vürtsitama.“
Haugisaak on languses juba alates 2013. aastast ning tänu viimase viie aasta kehvadele kudemistingimustele ei ole arvukaid põlvkondi tekkinud. Sellest tulenevalt võib ka tänavu prognoosida kutselise saagi vähenemist. Samas, 2019. aastal kudes haug märtsi lõpus, mis tänu pikale kasvuperioodile võib luua eelduse tugevama põlvkonna tekkeks. „Haugivaru jätkusuutliku majandamise eesmärgil tuleb ilmselt vaadata kudeaegse keelu periood üle, mida on varasemalt lühendatud,“ ütles Bernotas.
Latikasaak on languses eelkõige turu puudumise tõttu. Kutseliste kalurite 2019. aasta latikasaak oli 44 tonni, jäädes viimaste aastate madalaimale tasemele.
Võrtsjärve aruanne võtab kokku 2019. aasta kalandusuuringud järvel. Uuringu tellis Keskkonnaministeerium, tolle viisid läbi Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadlased. Uuringut toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo:
Priit Bernotas
Eesti Maaülikool
Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
Peaspetsialist
+372 56501622
Kadri Kauksi
Keskkonnaministeerium
Avalike suhete peaspetsialist
Kadri.kauksi@envir.ee
56238831
|
|
Eesti püügipiirkonnad, osa 2: Peipsi ja Võrtsjärv
|
|
|
Peipsis ja temasse suubuvate jõgede-ojade alamjooksudel elab 37 kalaliiki, kellest populaarsemad on koha ja ahven. Suuruselt teises siseveekogus Võrtsjärves 31 liiki ja kohale pakub seal püütavuses konkurentsi latikas.
Peipsi püügipiirkond
Peipsi kant on maailma parima suitsurääbise kodu. See mahlane vennike elab Eestis veel vaid kolmes järves, Võrtsjärves, Saadjärves ja Ülemistes. Sealjuures kahte viimasesse sattus ta inimese käe läbi. Häid kalu ujub järves veel. Õnnelik on see, kes sõidab Mustveest läbi keset kohahooaega, sest kalapoest võib siis saada kilo värsket kohafileed raha eest, mis Tallinnas tuleb ära anda taldrikutäie supi eest.
|
|
|
Koha on kindlasti Peipsi maitsvamaid kalu. Foto: Shutterstock
Järvefestival on järve põhjaotsast lõunasse kulgev kultuuriüritus, mis näitab nii kohalikele kui ka piirkonna külalistele Peipsit tavapärasest märksa põnevamal moel. Just sellistel toredatel pidudel on hea mekkida siinseid kalaroogi, suitsulatikat, voblat, kuivatatud Peipsi tinti ja uhhaad.
- 175 km rannajoont Eesti poolel
- Olulisemad sadamad: Kallaste, Varnja, Lohusuu, Omedu, Vasknarva, Alajõe, Mehikoorma
- Enimpüütud (2018): koha (660 t), latikas (655 t), ahven (552 t), Peipsi tint (354 t), rääbis (306 t)
Kalureid koondab MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, kelle kaastoel toimuvad näiteks iga-aastane kalasadamate päev, siinsed kalalaadad, aga ka Peipsi järvefestival.
Võrtsjärve püügipiirkond
Võrtsjärv on kõige suurem kaldast kaldani Eesti territooriumil asuv järv, kus ei tehta lihtsalt kalesõitu, vaid püütakse ka usinalt kala. Lisaks meestele tegutseb Võrtsu peal ka neli kutselist naiskalurit. 270-ruutkilomeetrist püügipinda teatakse ennekõike angerja ja latika järgi, ehkki järv on koduks üle 30 kalaliigile. Kuigi kalale käiakse siin kõige rohkem ikka oma kraaviotsast, on siingi mitmeid sadamaid.
|
|
|
Kaluril on tükk tirimist, enne, kui ahvenast saab nii isuärav roog. Foto: Shutterstock
Kui soov kogeda kohalike kalurite traditsioone kalaroogade valmistamisel, proovida angerjasuppi ja suitsulatikat, mida osatakse siin teha ülihästi, siis tasub käia Angerjafestivalil. Aastaid peetakse ka kalurite päeva ning Võrtsjärve kala- ja käsitöölaata.
- 109 km rannajoont
- Olulisemad sadamad: Valma, Jõesuu, Oiu
- Enimpüütud (2018): koha (72 tonni), latikas (45 tonni), haug (39 tonni), angerjas (16 tonni), ahven (3,5 tonni), püütakse ka lutsu ja särge
Kutselisi kalureid koondab MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond.
Loe ka Saarema ja Hiiumaa püügipiirkondade kohta.
Allikas: Maaleht
|
|
Aita valida lemmik — nimeta aasta kalandustegu
|
|
|
Kalanduse teabekeskus kuulutab välja aasta kalandusteo konkursi, millega väärtustatakse Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid.
Kalandusteo auhind antakse 2019. aasta jooksul tehtud kalandusele kasuliku teo eest, mis toetab kalanduse edendamist või jätkusuutlikkust, edendab kalanduse uurimist või kalandustraditsioonide säilimist, toetab kalavarude kaitset ja säilimist, suurendab kalanduse valdkonna positiivset kuvandit ja kala kui kasuliku toiduaine tarbimist ja väärtustab kalanduse valdkonna õppetööd või õppimist.
Kandidaadid ja auhinnad
Kalandusteo auhind antakse välja kahes kategoorias: peaauhind ja rahva lemmiku auhind. Mõlemad auhinnad on mitterahalised.
Kandidaadiks võivad olla kõik Eesti kalanduse arengusse panustanud üksikisikud, inimgrupid, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, organisatsioonid ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kandidaadiks ei saa esitada konkursi korraldajat või tema tehtud kalandustegusid.
Rahva lemmik
Rahva lemmiku auhinna kandidaate võivad konkursile esitada kõik üksikisikud, inimgrupid, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, organisatsioonid ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Konkursile võib esitada ka enda tegemisi, mis väärivad aasta kalandusteo tiitlit. Kandidaatide esitajate vahel loositakse välja kaks Shimano spinningukomplekti. Loositud auhindade üleandmine lepitakse esitajatega kokku telefoni või e-kirja teel.
Rahva lemmiku kandidaadi esitamiseks on vaja teatada andmed:
- kalandusteo nimetus,
- esitaja ees- ja perekonnanimi,
- soovi korral vabas vormis kalandusteo lühikirjeldus
- esitaja e-postiaadress või telefon — märgitakse, kui soovitakse osaleda kandidaatide esitajate auhindade loosimises; kaasneb nõusolek isikuandmete kasutamiseks.
Rahva lemmiku auhinna kandidaatide esitamise tähtaeg on 30. aprill 2020. Kandidaate saab esitada artikli allosas ja FB lehel (www.facebook.com/Kalateave).
Esitatud rahva lemmiku auhinna kandidaatide seast valib konkursi korraldaja 5 kuni 10 kandidaati, kelle poolt saab hääletada 1. maist kuni 14. maini 2020 Maalehe keskkonnas. Hääletada saab ühe kalandusteo poolt. Rahva lemmiku auhind antakse enim hääli saanud kalandusteo tegijale.
Auhindade üleandmine
2019. aasta kalandusteo peaauhinna kandidaate saavad esitada žürii liikmed. Žürii koosneb kalanduse teabekeskuse nõukogu liikmetest (Eesti Kalaliit MTÜ, Eesti Kalurite Liit MTÜ, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Vesiviljelejate Liit MTÜ, Eesti Maaülikool, kalanduspiirkondade esindaja, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool) ja harrastuspüüdjate esindaja(te)st.
Peaauhinna ja rahva lemmiku auhinna saaja kuulutatakse välja ja auhinnad antakse neile üle Läänemere kalandusfoorumil või mõnel muul sobival kalandussündmusel.
Kes või mis väärib Sinu arvates aasta kalandusteo tiitlit?
Allikas: Maaleht
|
|
Arvo Aller edastas Euroopa Komisjonile liikmesriikide ühispöördumise
|
|
|
Eesti maaeluministri algatusel edastasid 14 Euroopa Liidu liikmesriigi ministrid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni kiirelt tegutsema COVID-19 põhjustatud majanduskahjude vähendamiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris.
„Kalapüügi ja vesiviljeluse toetamise võimaldamiseks tuleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) meetmeid kohandada praegustele vajadustele vastavaks,“ tõi välja minister Arvo Aller.
Taastada tuleb 2018. aastal lõppenud ladustamisabi andmise võimalus, ette näha püügitegevuse ajutise peatamise hüvitis ning hüvitis vesiviljeluse majanduslike kahjude katmiseks. Kõikidele kalandussektori ettevõtetele tuleb tagada käibekapitali kättesaadavus.
Selleks, et liikmesriigid saaksid EMKFi vahendeid viiruse mõjude leevendamiseks viivitamata kasutada, tuleb muuta paindlikumaks ka fondi eelarve reegleid ja rakenduskavade muudatuste kinnitamise protseduure.
„Mul on hea meel, et mitu liikmesriiki liitusid ühiskirjaga, mille eesmärk on tagada kalandus- ja vesiviljelussektori elujõud COVID-19 põhjustatud kriisi ajal ja järel,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.
Eesti algatatud pöördumist toetasid Läti, Leedu, Soome, Poola, Saksa, Ungari, Holland, Tšehhi, Taani, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia.
Allikas: Maaeluministeerium
|
|
COVID-19 mõjude leevendamise toetused
|
|
Valitsus kiitis heaks kriisimeetmete paketi, mis on suunatud kriisist kannatada saanud turismisektori ettevõtjate ning mikro- ja väikeettevõtjate toetamisele kogusummas 35 miljonit eurot.
COVID-19 mõjude leevendamise toetused ettevõtetele
Eesti riik on eraldanud 10 miljoni eurot toetuseks mikro- ja väikeettevõtetele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on negatiivselt mõjutatud COVID-19 viiruse puhangust.
Toetuse eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, mis aitaks mikro- ja väikeettevõtjatel tagada oma jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel ka pärast COVID-19 pandeemia lõppemist.
Toetuse suurus on 3000 ja 5000 eurot ettevõtja kohta sõltuvalt ettevõtte käibe suurusest ning käibekaotusest kriisiajal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kriisitoetuse taotlemine kriisipuhangust lukustatud saarte ja Ida-Virumaa ettevõtetele toimub eraldi, kuid tingimused kõigile ettevõtetele on samad.
Lisaks on lähiajal muutumas ettevõtetele suunatud tootearenduse toetus, mille abil soovime julgustada ettevõtjaid investeerima rohkem arendustegevusse, mille tulemusena arendada välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused, et kasvatada kriisi ajal ettevõtte konkurentsivõimet. Toetuse suurus ettevõtja kohta on 20 000-500 000 eurot.
Turismisektorile suunatud COVID-19 kahjude vähendamise toetused
Eesti riik on eraldanud turismisektori toetamiseks 25 miljonit eurot, mis on suunatud turismiettevõtjatele (majutus-, toitlustus– ja reisiettevõtjatele ning turismiatraktsioonidele) ning turismiteenuste pakkujatele.
Toetuse suurus ettevõtja kohta jääb vahemikku 2000-60 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest ja riigile tasutud tööjõumaksudest. Eesmärk on toetada raskustesse sattunud turismisektori ettevõtjaid kriisiga toimetulekuks, kriisi üleelamiseks ning kriisist kiiremaks väljumiseks niipea kui nõudlus hakkab taastuma.
Kriisitoetuse taotlemine kriisipuhangust lukustatud saarte turismiettevõtetele toimub eraldi, kuid tingimused on kõigile ettevõtetele samad.
NB! Kui ettevõte kuulub rohkem kui ühe eelnimetatud sihtrühma hulka, tuleb ettevõttel endal valida, milline abi ettevõtet kõige paremini aitab, kuna abi on ettevõtte kohta ühekordne.
Kriisitoetusele lisaks on lähiajal muutumas ka ettevõtte ärimudeli muudatustega kohandamiseks turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetus.
Rohkem infot toetuste kohta leiad siit: www.eas.ee/covid-19-toetused
|
|
Kuus Eesti kutselist kalandust tutvustavat lühifilmi
|
|
|
Kalanduse teabekeskuse algatusel on valminud kuus Eesti kutselist kalandust tutvustavat lühifilmi.
Filmiklipid annavad ülevaate meie peamistest püügikaladest ning kutselise kalapüügi mahtudest.
Klipid on tasuta allalaadimiseks (https://drive.google.com/open…) kõigile, kes huvituvad mereriik Eesti kalanduse arvudest ja faktidest. Osad lühifilmid on varustatud ingliskeelsete subtiitritega ning sobivad valdkonna tutvustamiseks ka huvilistele väljastpoolt Eestit, samuti kasutamiseks nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel kalandussündmustel, -konverentsidel ja -messidel.
Vaata videosid ka meie Youtube kanalil: https://www.youtube.com/watch…
|
|
|
KUULUTUSED / REKLAAM
OOTAME JÄTKUVALT UUDISEID, INFOT ÜRITUSTEST, KUULUTUSI JA TEATEID MEIE E-POSTILE, ET OLLA KURSIS PIIRKONNAS TOIMUVAGA.
MTÜ liikmetele kuulutamine tasuta, väljastpoolt liikmeskonda tasuline:
Väike kuulutus (1/8 A4 lk) 5 EUR, keskmine kuulutus (1/4 A4 lk) 10 EUR ja suur kuulutus (1/2 A4 lk) 30 EUR
|
|
|
|
|
|
 |
|
|
|
|
|
