MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond üldkoosolek

Anname teada, et 18.06.2020 kell 16.00 toimub Valma infopunktis MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond üldkoosolek.

Päevakava:

• 2020.a. I taotlusvooru projektitoetuse taotluste (üle 60 000 euro) ülevaatamine ja heaks kiitmine

• 2019.a. majandusaasta aruande ülevaatamine ja kinnitamine Link

• Võrtsjärve kalanduspiirkond strateegia 2015-2025 muudatuste kavandi ülevaatamine ja kinnitamine Link

• 2020.a. rakenduskava muudatuste ülevaatamine ja kinnitamine Link

• Muud kohalalgatatud küsimused

Aasta kalandusteo võidukad on selgunud

Rahva lemmiku auhinna kandidaate said esitada kõik soovijad ja lõppvooru pääsenud 10 projektile anti kokku enam kui 2000 häält. Väikse edumaaga teise koha ees sai publiku lemmiku tiitli Sindi pais. Hääletustulemuste ülevaatamisel tuli žüriil teha ka väike korrektuur, sest hääletuse lõpptulemusi prooviti pettuse teel mõjutada.

"Kõik esitatud nominendid olid absoluutselt väärt, et saada sel aastal Aasta kalandusteo tiitel. Seega oli ekspertide žüriis kõvasti peamurdmist. Peale pikki kaalutlusi jäid esikolmikusse Hans Soll ja tema tegevus Sindi kalatõkke kõrvaldamisel, Eesti Kalastajate seltsi tegevus vabatahtliku kudevalve edendamisel ja Paldiski komponenditehas.

Aasta kalandusteo tiitel otsustati ühehäälselt sel aastal anda Paldiski komponenditehasele. Palju õnne võitjale," kommenteeris žürii tegevust Kalanduse teabekskuse juht Toomas Armulik.

Rahva lemmiku auhinna kandidaate said esitada kõik soovijad. Peaauhinna kandidaadid esitasid žürii liikmed. Žürii koosnes kalanduse teabekeskuse nõukogu liikmetest (Eesti Kalaliit MTÜ, Eesti Kalurite Liit MTÜ, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Vesiviljelejate Liit MTÜ, Eesti Maaülikool, kalanduspiirkondade esindaja, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool) ja harrastuspüüdjate esindaja(te)st.

Lõplik tulemus rahva lemmiku hääletuselt:

1. Sindi paisu eemaldamine – rändeteede avamine kudealadele siirduvatele kaladele 26,5%
2. Hiiumaa kalurite päev – traditsiooniline koguperefestival kõigile kalasõpradele 24%
3. Tori jõesadama rekonstrueerimine Saaremaal 20,2%
4. Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlike kalakaitsjate tegevus – lõhejõgede valve üle Eesti 8,2%
5. Võitlus Jägala jõe taastamiseks lõhejõena – tegevused kalade rändetõkete eemaldamiseks 6.8 %
6. AS PR Foods – kodumaise avamere kalakasvatuse arendamine 4,1%
7. Võrtsjärve angerjafestival – koguperefestival kalahuvilistele üle Eesti 3,2%
8. “Pühajärve spinning” – traditsiooniline kalapüügivõistlus Pühajärvel 3,1%
9. OÜ Morobell – räime ja kilu traalpüügiahel püügist müügini 2,6%
10. AS DGM Shipping – keskkonnasäästlik tegevus, tervislikud ja rahvusvaheliselt auhinnatud kalatooted 1.3%

Eriolukorra tõttu pikendatakse kalandustoetuste tegevuste elluviimise tähtaegu

Eriolukorrast tingitud raskuste leevendamiseks muudetakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetmete määrusi,
et pikendada tegevuste elluviimise tähtaegu.

Eriolukorrast tingitud raskuste leevendamiseks muudetakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetmete määrusi, et pikendada tegevuste elluviimise tähtaegu.

Seoses COVID-19 viirusest tingitud olukorraga on väga tõenäoline, et toetuse saajatel ei ole võimalik kinni pidada toetuse määramise otsustes märgitud tegevuste elluviimise tähtaegadest, sest tegevuste plaanipärane elluviimine on takistatud.

„Olen tihedalt kohtunud sektori esindusorganisatsioonidega ning teadlik olulisematest murekohtadest kalandussektoris. Selleks, et vältida tootjate raskustesse sattumist, oli vaja kiiresti reageerida ja pikendada toetatavate tegevuste elluviimiseks antud tähtaegu," ütles maaeluminister Arvo Aller.

Eelnõu puudutab 8 kalanduspiirkonna kohalikku algatusrühma, kuni 58 kala- ja vähikasvatusega tegelevat ettevõtet, ligi 105 kalatöötlemisega tegelevat ettevõtet ning kuni 1330 Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ning Pihkva järvel püügiõigust omavat ettevõtjat, kes on taotlenud või taotlevad toetusi rakenduskava meetmetest.

Muudatus puudutab järgmisi määrusi:

• algatusrühma koostöötegevused;
• kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus;
• kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus;
• kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine;
• püügivahendi parendamise toetus;
• vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus.

Allikas: Maaeluministeerium

Kalamehe jutud

Võrtsjärvele oodatakse laupäeval purjetama

30. mail saab avastardi RS Quest karikasari, mille raames sõidetakse sel hooajal neli etappi. "Tutvustame uusi paate ja nende kasutamisvõimalusi, uut võistlusformaati ja loomulikult käime purjetamas," märkis Johan Rannast.

Karikasarjale oodatakse osalema 2–3-liikmelisi meeskondi, kellelt ei eeldata suurt purjetamisprofessionaalsust, küll aga arusaamist purjetamisreeglitest ja veeohutusest. Johan Rannast ise on purjetamisega tegelenud üle 16 aasta.

Allikas: Sakala

Tartu teadlased uurivad kala- ja koorikloomajääkide kasutamist haavaravis

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi füüsikalise farmaatsia dotsent Karin Kogermann rääkis, et kuna haavandite paranemine on olenevalt põhjustest väga pikk protsess, on krooniliste haavandite puhul peamine probleem tüsistuste, näiteks haavainfektsioonide teke.

„Patsientide elukvaliteedi parandamiseks otsitakse võimalusi töötada välja ja kasutada uudseid haavakatteid. Need peaksid võimaldama ära hoida haavainfektsioone ning aitama kaasa krooniliste haavandite paranemisele,“ kirjeldas Kogermann.

Uuringud on näidanud, et krooniliste haavandite raviks sobivad hüdrogeelid ja elektrospinnitud nanokiulised haavakatted.

„Selliste haavakatete valmistamiseks on vajalikud biosobivad ja multifunktsionaalsed polümeerid. Üks võimalus sellist uudset materjali saada on kasutada kalajääkidest hüdrolüüsi teel valmistatud želatiini ja vähist saadud kitosaani,“ kirjeldas Kogermann.

Nii ongi Tartu teadlaste tihedas koostöös ellu viidavas uuringuprojektis Eesti Maaülikooli teadlaste ülesanne valmistada koorikloomajääkidest ja Eesti oma kalatööstuste kalajääkidest toormaterjali.

Tartu Ülikooli teadlased aga selgitavad välja algmaterjalide füsikokeemilised omadused ja elektrospinnitavuse, algmaterjalidest valmistatud materjalide ohutuse, biosobivuse rakukatsetes ning nende potentsiaali haavakatete valmistamiseks.

Tartu teadlaste andmetel ei ole turul saadaval veel ühtegi haavakatet, mis oleks valmistatud nimetatud algmaterjalist. Kui kala- ja koorikloomajääkidest valmistatud haavakatted müügile jõuaksid, ei erineks need välimuselt praegustest haavakatetest kuidagi.

„Haavakatte materjal koosneks nano- kuni mikromeetrise läbimõõduga väikestest kiududest, mis on nähtavad vaid elektronmikroskoobis. Toormaterjal ise ja sellele antud sobiv kuju võiksid anda haavade ravis oodatud toime,“ kirjeldas Kogermann.

Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste uuring kala- ja koorikloomajääkidest valmistatud algmaterjali sobivuse kohta elektrospinnitud kiudhaavakatete valmistamiseks kestab 2021. aasta novembrini.

Eesti Maaülikooli projekti „Efektiivne kalajääkide kasutamine uudsete toormaterjalide saamiseks, mida on võimalik kasutada nii kanga kui haavakatete valmistamiseks“ rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetmest „Kalapüügi innovatsioon“.

Allikas: Postimees