Riigikogu: meie oma lugu peab Eesti koolides rohkem õpetama
Riigikogu võttis menetlusse 73 liikme algatatud avalduse "Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest". Algatajate seas on riigikogu kõigi viie fraktsiooni liikmeid. Avaldus on ajendatud Kremli provokatiivsetest sõnavõttudest seoses Teise maailmasõja puhkemisega, ajalooliste faktide võltsimisest oma suurriikliku ideoloogia huvides ja selleks korraldatud agressiivsetest meediakampaaniatest.
Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide õigustamisega loob Kreml endale pinnast agressiivse välispoliitika jätkamiseks naaberriikide ja kogu läänemaailma suunas. Riigikogu avalduses taunitakse Kremli katseid ümber kirjutada ajalugu ja õigustada Teise maailmasõja eel kommunistliku Nõukogude Liidu ning natsliku Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ja selle salaprotokolle.
Seejuures püütakse lääneriike näidata peamiste süüdlastena sõja puhkemises, eelkõige Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kahe agressori vahel jaotatud Poolat. Riigikogu avaldus kutsub valitsust toetama autentse ajaloomälu säilitamist ja rõhutab vajadust lülitada Eesti koolide õppeprogrammidesse totalitaarsete režiimide kuritegusid ja demokraatiat ähvardanud ohte käsitlevad teemad.
Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe, Eesti NATO Ühingu nõukogu esimehe Marko Mihkelsoni sõnul oleks kooliprogrammides väga oluline kirjeldada Eesti Vabariigi tekke, arenemise, kadumise ja taastekke lugu. "See sisaldab endas kõige paremini ja ilmekamalt neid nii sisemisi kui väliseid ohtusid, mis demokraatlikku riiki võivad ohustada. Kuna inimsusevastased kuriteod on aegumatud, siis nende käsitlemine õppetöös on ülioluline õpilaste väärtushinnangute kujundamisel," ütleb Mihkelson.
"Venemaa juhtkonna eesmärgiks on kaitsta oma narratiivi maailmast, kus Nõukogude Liit oli justkui rahuarmastav jõud, kes päästis Euroopa kohutavast tragöödiast. See narratiiv, mis välistab Nõukogude Liidu rolli Teise maailmasõja vallapäästja ja rahvaste anastajana (nende seas Eesti), lubab kaitsta uut vallutuspoliitikat, mida Kreml teostab näiteks Ukraina suunal. Venemaa eesmärgiks on läbi ajaloomälu väänamise vaadata ümber Nõukogude Liidu lagunemise tulemused," lisab Mihkelson.
Riigikogu aseesimehe Siim Kallase hinnangul peaks koolis rohkem käsitlema Hitleri ja Lenini võimule tuleku protsesse, põhjuseid, nende võimu teostamise anatoomiat, Eesti ajalugu – 1934. a. riigipööret ja Molotov-Ribbentropi pakti. "Minu meelest on Venemaa seda vähema või suurema intensiivsusega pidevalt teinud. Aga viimasel ajal on Venemaa sisepoliitilistel põhjustel intensiivistanud Suure isamaasõja temaatika kasutamist. Nooremat põlvkonda ei kõneta see teema enam endistviisi. Eks rahvusvaheline ja sisepoliitiline keskkond ole omavahel seotud," nendib Kallas.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Oudekki Loone sõnul peab kool pakkuma oskust olla kodanik, vaba ja kultuurne inimene, mitte tarbija ja tööturupulgake. "Koolide õppekava peab olema koostatud nii, et see paneb õpilasi suhtuma kriitiliselt hierarhilisse võimu, õpetama küsima iga reegli põhjendust ning mitte pidama autoriteeti kui niisugust tõeväärtuse allikaks – lähtuma lihtsast printsiibist, et midagi ei tohi ilma küsimuseta iseenesestmõistetavaks pidada," rõhutab Loone.
Koolide õppekava peab inimesi harjutama otsuste tegemisega olukordades, kus perfektset teadmist ei ole veel saavutatud või ei olegi võimalik saavutada, aga valikuid tuleb siiski teha; andma inimesele võimekuse ratsionaalselt kaaluda ühe probleemi erinevate ja ühtemoodi võimalike lahendusviiside vahel. Sellisel juhul väldime kindlasti uute autoritaarsuste esiletõusu, ükskõik millise ideoloogia taha need ennast ka ei peidaks," usub riigikogulane.
Tema hinnangul on Venemaa juba viimased paarkümmend aastat tegelenud oma rolli ümbermõtestamisega Teise maailmasõja tekkimises.
"Kõigil tuleks loobuda Auschwitzist kõnelemisel fraasist „Poola surmalaager“. Mainitud laager oli täielikult natsisakslaste jõle leiutis. Auswitzi vabastasid aga liitlased, täpsemalt Punaarmee. Teises maailmasõjas, natsi-Saksamaa vastu, võitlesid, surid, aga ka võitsid Poola ja Venemaa inimesed koos. Ja just seda on täna rohkem kui varem oluline meeles pidada. Poliitikud peaksid loobuma trügimisest ajaloolaste mängumaale, lõpetama uurimustööde asendamise avaldustega, ning tuletama meelde seda, et erakordsetes oludes, ühe suure ohu vastu, on Euroopa rahvad, Lissabonist Vladivostokini, suutnud vana vaenu kõrvale panna ja ühiselt maailma täielikust hävingust päästa," räägib Loone.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, brigaadikindral Alar Laneman ütleb, et peamine asi, mis peaks läbivalt demokraatia edu tagama, on kasvava inimese teadlikkus isiklikust vastutusest oma elu, oma pere ja oma riigi käekäigu eest. "Üldise harituse tase on Eestis päris hästi paigas," lisab Laneman.
Paraad! Valmis olla...
Eesti Vabariigi 102. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas 24. veebruaril kell 12. Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Paraadil marsib üle 800 osaleja ja vurab ligi 50 sõidukit. Esindatud on kõik väeliigid: kaitseväe akadeemia, Balti kaitsekolledž, sõjaväepolitsei vahipataljon, küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, erioperatsioonide väejuhatus, Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond, Naiskodukaitse, NATO küberkaitsekoostöö keskus ja NATO staabielemendi Eesti kontingent. Samuti osalevad paraadil Sisekaitseakadeemia kadetid ja vanglateenistuse esindajad.
Liitlastest on paraadil esindatud Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina liputoimkondadega. Lisaks osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Ühendkuningriigi, Taani, Prantsusmaa ja USA üksus. Kui kõik läheb hästi, osaleb paraadil Ühendkuningriigi tank Challenger, liikursuurtükk AS90, luure- ja lahingmasin CVRT, jalaväe lahingmasin Warrior ja Taani jalaväe lahingumasinad Piranha ja CV90. Lahingumasinatega CV90 osaleb paraadil ka Scoutspataljon. Ameerika Ühendriigid osalevad paraadil lahingumasinaga Bradley.
Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus Vabaduse väljakul tutvuda kaitseväe ja meie liitlaste tehnikaga. Näha saab Eesti kaitseväe jalaväe lahingumasinat CV9035EE, soomustransportööre Sisu XA-188 ja XA-180, tanki Challenger, jalaväe lahingumasinat Warrior ja liikursuurtükki AS90, 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteemi Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat ja mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403.
Konverents lahkas mitmel moel kõva ja pehmet jõudu
23.-24. jaanuaril toimus Brüsselis NATO avaliku diplomaatia osakonna korraldatud konverents "Integreeritud lähenemine NATO kommunikatsioonile". Eesti NATO Ühingust olid kutsutud juhatuse esimees Krista Mulenok ja liige Hindrek Lootus. Konverentsil arutati mitmesuguste aktuaalsete julgeolekut ja kommunikatsiooni siduvate teemade üle: kõva ja pehme jõud; rahvuse bränding; desinformatsioon, propaganda ja hübriidohud; tõenduspõhised strateegiad kommunikatsioonis; kommunikatsioon kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas; digitaalse diplomaatia toimimine ning avalik diplomaatia, avalikud suhted ja kultuuridiplomaatia.
Osalemine AINULT eelregistreerumisega aadressil: scoutsrannak@mil.ee
E-mailile palume saata ees- ja perekonnanimi, samuti organisatsiooni nimi. Rännakust võib osa võtta maksimaalselt 1700 rändurit. Info osalejate piirarvu täitumise kohta leiate aadressil scouts.mil.ee
Konverentsi peamised teemad on rahvusvaheline õigus, kliimamuutuste ning majandus- ja julgeolekuhuvide seosed, finantsjulgeolek, info- ja küberjulgeolek, sealhulgas hübriidohud ja desinformatsioon, propaganda ja küberrünnakud. Eesti NATO Ühing on konverentsi partner.
15. veebruaril toimub Järvakandi kultuurihallis Kaitseliidu taasloomise 30. aastapäevale pühendatud konverents „Kuidas kõik algas ja kuhu me oleme jõudnud?“, kus mõtteid jagavad Kaitseliidu esimene sõjajärgne ülem Kalle Istvan Eller, Kaitseliidu praegune ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja Kaitseliidu üks taasloojatest, Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.
10.–12. aprillini toimub Küberjulgeoleku väljaõppekeskuses K48 Defence Makeathon 2020. Sel üritusel saab kohtuda Eesti Kaitseväe arendusmeeskonnaga. Eriti kasulik on see üritus neile tüdrukutele ja poistele, kes sooviksid läbida ajateenistuse Küberväejuhatuses. Lisainfot Küberväejuhatuse kohta saab SIIT.
14.–16. veebruaril toimub Münchenis 56. julgeolekukonverents. Jooksvalt saate mainekal üritusel toimuvaga olla kursis SELLE lehekülje kaudu. Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees Krista Mulenok osaleb konverentsi raames toimuval seminaril "Defender-Europe 20 and military mobility in Europe putting interoperability to the test", mille korraldab Saksa NATO Ühing. 6. märtsil toimub Eestimaa Naiste Kongress. Kongressil antakse praktilisi nõuandeid, kuidas raskest eluetapist võitjana väljuda, räägitakse oma elu raskematest otsustest, kuidas ja keda need mõjutasid ning mis on saanud tänaseks. Loe lisainfot SIIT.
Disaini meile slogan!
17. veebruarist 29. märtsini korraldab Eesti NATO Ühing noortele loomekonkursi, mille eesmärgiks on luua disainitud slogan. Slogani teemadeks võivad noored valida endale sobiva: *NATO; *riigikaitse; *julgeolek; *NATO ja partnerid; *Eesti-NATO.
Slogan võib olla joonistatud, meisterdatud, arvutis disainitud vms. Disain peab sisaldama vähemalt ühte slogan- tüüpi lauset (hüüdlauset kas eesti, vene või inglise keeles) ja olema graafiliselt/kunstiliselt kujundatud ning esteetilise välimusega.
Konkursil saab osaleda 16 – 19-aastane Eesti kodanik. Näoraamatu sündmuse lehele saab oma töö kavandi postitada kuni 12. märtsini kell 20.00. Ekspertidest koosnev žürii valib töödest välja 10 paremat ja annab neist teada 14. märtsil kell 10.00.
Väljavalitud tööd lähevad rahvahääletusele nii Facebookis kui Eesti NATO Ühingu Instagrami lehel. Kolm enim koondhääli saanud sloganit kuulutatakse välja 29. märtsil kell 15.00, mil tähistame Eesti NATO-ga liitumise 16. aastapäeva. Auhinnaks on kolme parema töö autorile reis Brüsselisse, NATO peakorterisse. Reis toimub juulikuus.
Loe, laigi, liitu!
Eesti NATO Ühing ootab liikmetelt kaastöid uudiskirja! Kõikidel liikmetel on võimalus avaldada igakuises uudiskirjas artikkel aktuaalsel ja olulisel teemal. Artiklid palume saata info@eata.ee
* Ei ole veel EATA liige? Rohkem infot liikmeks astumise kohta leiab SIIT, kus saab täita ka liikmeavalduse vormi.
