Head perearstid!
Soovime antud infokirjaga jagada teavet meie arengusuundade kohta, et teemad üheskoos läbi arutada ja probleemidele parimad lahendused leida. Infokirja plaanime edaspidi saata kaks-kolm korda aastas.
Järgmine uudiskiri jõuab sinuni juba sügisel. Kui sa soovid uudiskirjaga liituda või sul on ettepanekuid ja soove teemade osas, siis jaga neid e-posti aadressil mariliis.tilk@sotsiaalkindlustusamet.ee. Varem ilmunud uudiskirjad leiad SIIT.
Soovime teile toredat kevade jätku ja põnevat lugemist!
Sotsiaalkindlustusamet
|
|
|
Erihoolekandeteenused – kellele ja millal?
Katrin Tsuiman, sotsiaalkindlustusameti erihoolekande nõunik
Heaolu arengukavast lähtuvalt peab inimene saama vajaliku abi oma elukoha läheduses kogukonna võrdse liikmena. Talle tuleb abi osutada nii, et ta ei pea oma elukorraldust oluliselt muutma ning saab jätkata elamist oma tavapärases keskkonnas. Esmajärjekorras peab abivajavale inimesele osutama toimetulekuks vajalikke teenuseid kohalik omavalitsus, kes korraldab vajalike sotsiaalteenuste ja -toetuste ning sotsiaalabi andmise. Kohalik omavalitsus hindab inimese abivajadust ja leiab talle sellest lähtuvalt sobilikud tugiteenused. Näiteks on tugiisiku teenus täisealisele psüühikahäirega või intellektihäirega inimesele üks vajalikumaid tugiteenuseid. See toetab inimese toimetulekut, kui ta vajab kõrvalabi, et täita oma kohustusi või teostada oma õigusi.
Erihoolekandeteenuseid korraldab sotsiaalkindlustusamet. Teenuste eesmärk on arendada raske, sügava ja püsiva kuluga psüühikahäirega inimeste iseseisvat toimetulekut ja juhendada vastavaid tegevusi. Ka teenusel oleval inimesel endal, keda juhendatakse ja aidatakse, tuleb oma igapäevastesse tegevustesse maksimaalselt panustada. Erihoolekandeteenused on põhjendatud vaid neil täisealistel inimestel, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tingitud teatud tunnused, mis takistavad neil teiste sotsiaalhoolekande teenuste kasutamist või ei taga need teenused inimesele vajalikku abi.
Sellised tunnused on:
- rahutu või väga endassetõmbunud olek, arusaamatu või tegelikkusele mittevastav jutt, inimese sihipärane käitumine on oluliselt häiritud;
- sage etteaimamatu käitumine, mis häirib tihti ümbritsevaid inimesi;
- inimene ei suuda ise oma olukorda hinnata, tema jutt on arusaamatu või sõnaline kontakt temaga ei õnnestu;
- sotsiaalsete võimete oluline puudujääk või langus ja teiste häirete (sõltuvus-, meeleolu-, isiksusehäired) sage esinemine;
- inimesel puudub haigusteadlikkus ja ta keeldub ravist, tal ei esine pikemaajalisi tervisliku seisundi stabiilseid perioode;
- püsivad haiguse negatiivsed sümptomid ja haigusseisundi sagedad ägenemised;
- aastaid (või kogu elu) kestev krooniline psüühikahäire, mis halvendab oluliselt inimese iseseisvat igapäevaeluga toimetulekut;
- inimene on viimase viie aasta jooksul vajanud tahtevastast ravi ning eelnevatele kirjeldustele lisanduvad olulised raskused igapäevaeluga toimetulemisel.
Alates käesoleva aasta aprillist hindab erihoolekandeteenuseid taotlevate inimeste abivajadust ja õigustatust teenusele sotsiaalkindlustusamet. Enam ei pea inimene esitama sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniplaani või psühhiaatri hinnangut, et saada erihoolekandeteenust. Abivajaduse hindamise põhjal saame otsustada, kas inimesele saab vajalikku abi osutada just erihoolekande teenusega. Vastavalt hindamise tulemustele otsustab juhtumikorraldaja, kas inimene tuleks suunata erihoolekandeteenustele või tegutseda lähtuvalt juhtumikorralduse põhimõtetest. Neist põhimõtetest lähtuvalt saab inimese seostada teiste, talle vajalikke abimeetmeid pakkuvate sotsiaalhoolekande organisatsioonidega või kohaliku omavalitsusega. Meie juhtumikorraldajad nõustavad erihoolekandeteenustega seotud küsimustes ning nende kontaktandmed leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
|
|
Muudatused puude otsuse teavituses
Kersti Talts, sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse nõunik
Sotsiaalkindlustusameti muutis töökorraldust ning saadab edaspidi neile, kellel tuvastati puue teavituskirja, kus on info puude ja sotsiaaltoetuse määramise kohta ning puudega isiku kaart. Varem saadeti kaart ja ekspertiisiotsus eraldi kirjaga. Nüüd saadetakse puudega inimesele mitme erineva kirja asemel ühine teavituskirja, kus on välja toodud kõige olulisem – puude raskusaste, selle kestus ning sotsiaaltoetuse summa.
Teavituskirjaga koos saadame ka puudega isiku kaardi, millega puudega inimesed saavad erinevaid soodustusi. Teavituskiri saadetakse just nii, kuidas inimene on soovinud, liht- või tähitud kirjaga.
Kui taotleja soovib ekspertiisiotsusega tutvuda, tuleb sellest sotsiaalkindlustusametile teada anda ja meie väljastame inimesele soovitud ekspertiisiotsuse e-kirja teel. Muudatus ei puuduta aga neid inimesi, kellel puuet ei tuvastatud. Neile saadame endiselt ekspertiisiotsuse.
|
|
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisest
Ewe Alliksoo, sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talituse juht
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamist korraldab sotsiaalkindlustusamet. Tegemist on sotsiaalteenusega, mis on mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks, et ta saaks terviseseisundist tingitud erivajadustega igapäevaselt hakkama. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse neljas valdkonnas.
1) Igapäevaelu valdkonnas suurendatakse motivatsiooni ja valmisolekut, et inimene osaleks jõukohaselt kogukonna tegevustes. Arendatakse kognitiivseid ja füüsilisi võimeid ning õpetatakse ja arendatakse igapäevaeluoskusi, mille tulemusel elab inimene võimalikult iseseisvalt.
2) Õppimise valdkonnas pakutakse õppeprotsessis vajalikku tuge, mille tulemusel omandab inimene võimetekohase hariduse või tööks vajalikud täiendavad oskused.
3) Suhtlemise ja vaba aja valdkonnas suurendatakse inimese eneseteadvust ning arendatakse eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi. Selle tulemusel osaleb inimene võimetekohaselt ühiskonnaelus.
4) Töövõime eelduste arendamise valdkonnas arendatakse inimese valmisolekut asuda võimetekohasele tööle.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus käigus õpib inimene ise ja harjutab rehabilitatsioonispetsialisti juhendamisel oskusi. Lisaks annab spetsialist harjutusi ja ülesandeid, mida teha kodus iseseisvalt või koos pereliikme/hooldajaga. Et rehabilitatsiooniteenus annaks tulemusi, tuleb inimesel endal olla aktiivne. Seetõttu ei kuulu rehabilitatsiooniteenuste hulka passiivsed protseduurid nagu massaaž, ravivann, soolakamber ja külmaravi. Sotsiaalne rehabilitatsioon ei ole taastusravi, kus tegeletakse inimese ravimisega.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on kompleksne teenus. Inimesel on mitu probleemi, mida ei anna üksikteenustega lahendada, vaid sekkuma peavad mitme eriala spetsialistid ehk rehabilitatsioonimeeskond. Sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskonda kuuluvad sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut, loovterapeut, füsioterapeut, psühholoog, eripedagoog, logopeed, kogemusnõustaja, arst ja õde. Arst ja õde osutavad nõustavaid teenuseid, mitte ravimisega seotud tegevusi nagu diagnoosimine, raviplaani koostamine, retsepti väljastamine, raviprotseduuride tegemine, eriarstile või uuringutele saatekirja väljastamine jmt. Teenus on ajaliselt piiritletud. Seda ei osutata pidevalt ega eluaegselt, vaid eesmärgi täitmiseks vajaliku aja jooksul. Teenuse vajadust hindavad sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad. Vajaduse tuvastamisel võtab riik teenuse eest maksmise kohustuse üle kuni kaheks aastaks.
|
|
Abivahendi vajadust saavad juulist tuvastada ka õed
Berit Rohtjärv, sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse juht
Selle aasta juulist saavad põetus- ja hooldusabivahendite ning lihtsamate liikumisabivahendite vajadust tuvastada ka õed, kes on läbinud Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Õdede Liidu poolt korraldatud abivahendite alase täiendkoolituse. Täna saavad abivahendi vajadust tuvastada pere- ja eriarstid, rehabilitatsioonimeeskonnad ning füsio- ja tegevusterapeudid. Õed ei ole seni abivahendi vajadust tuvastanud, kuid tihti on just õde see, kes puutub inimesega esimesena kokku. Tänu sellele muudatusele saavad inimesed vajaliku abivahendi kiiremini ning kindlasti vähendab see ka pere- ja eriarstide töökoormust. Õdede liidu asepresidendi Gerli Liiveti sõnul puudub õdede õppes abivahendialane ettevalmistus. Selleks, et õde saaks abivahendi vajadust tuvastada, tuleb tal läbida Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Õdede Liidu poolt korraldatud täiendkoolituse e-õppe keskkonnas Moodle. Õppematerjalide valmimisse on õla alla pannud ka abivahendiettevõtted OÜ Invaru ja MTÜ Inkotuba. Tänaseks on täiendõppe läbinud juba 81 õde. Koolitusel antakse ülevaate abivahendisüsteemist, samuti sellest, millised õigusaktid seda valdkonda reguleerivad, millised abivahendid kuuluvad hüvitamisele ning millised on abivahendi soetamise tingimused. Ülevaate saab ka erinevate süsteemide kohta, mille kaudu riik abivahendeid või meditsiiniseadmeid rahastab. Lisaks saab videoülevaate erinevatest abivahenditest, mille määramise õiguse õed saavad. Täiendkoolituse läbinud õele väljastab sotsiaalkindlustusamet e-tunnistuse. Koolituse läbinud õdede nimekiri avaldatakse sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Järgmine koolitusgrupp alustab 27.05 ning täpsema info koolituse kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
|
|
Abivahendite e-teenuse arendamine
Berit Rohtjärv, sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse juht
Aprilli esimesel nädalal sõlmis Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) raamlepingu sotsiaalkaitse arendustöödeks, mis hõlmab ka abivahendite e-teenuse arendamist. Raamleping sõlmiti ettevõtetega Iglu OÜ ja Nortal AS. 2020. aastal jõustuva abivahendite e-teenuse arendamise esimese etapiga kaotatakse ära paberkandjal isikliku abivahendi kaart. Selle asemele tekib elektrooniline abivahendi kaart, mille puhul infosüsteem kontrollib inimese õigustatust abivahendi saamiseks, arvestab piirlimiite ja omab tehingute ajalugu. See tähendab, et inimesel ei pea olema abivahendi ettevõttesse pöördumisel isikliku abivahendi kaarti ning teenuseosutaja saab inimesega seotud tehingu kanda kohe infosüsteemi.
|
|
Riigipoolse soodustusega abivahendi soetamine
Berit Rohtjärv, sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse juht
Et soetada abivahendit, tuleb esmalt taotleda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt isikliku abivahendi kaarti. Abivahendi kaardi saamine peab olema õigustatud. See tähendab, et kaarti võib taotleda:
- lastele (kuni 18-aastased), kellel on määratud puue;
- lastele (kuni 18-aastased), kellele ei ole määratud puuet, kuid kellel eriarst on tuvastanud abivahendi vajaduse.
- 16–17-aastastele noortele, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
- Tööealistele inimestele, kellel on tuvastatud osaline/puuduv töövõime, töövõimetus alates 40% või kellele on määratud puue.
- Kuni 26-aastastele õppivatele puudega või osalise/puuduva töövõimega tööealistele inimestele.
- Vanaduspensioniealistele inimestele.
Kui inimene vajab rinna- või silmaproteesi, kuulmisabivahendit või heli ülekandesüsteemi (kuulmislangus alates 30 detsibellist), ei pea inimene riigipoolse soodustuse saamiseks hindama täiendavalt puuet või töövõimelangust. Nende abivahendite soetamiseks läheb tarvis abivahendi tõendit ja isikliku abivahendi kaarti. Riigipoolse soodustusega abivahendi soetamiseks tuleb ettevõttesse alati kaasa võtta isikliku abivahendi kaart ja tõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on kirjas abivahendi vajadus.
|
|
|
|
