Üksikvanema lapse toetus on olnud 19 eurot ja 18 senti juba enam kui 20 aastat ja seda teemat lapsetoetuste reformijad paraku oma ettepanekus ei puudutanud. See pole ka üksikvanematoetuse ainus probleem. Toetust makstakse lapse kohta, kellel puudub rahvastikuregistris isakanne*. Kui emal on mitu last ja üks neist isakandeta, saab ta üksikvanema lapse toetust ühe lapse eest. Kui isakandeta on mitu last, siis iga sellise lapse eest. Lisaks piinlikult madalale hüvitisele on see ka hämmastavalt tömp tööriist lahendamaks üksikvanemate vaesuse probleemi. Nimelt pole meetmel mingitki pistmist sellega, kas vanem kasvatab last reaalselt üksi, kuidas ja kas üldse on tema lastekasvatamise kulud jagatud.
Uuringud näitavad, et otsetoetused ei lahenda seda probleemi ehk naisi ei motiveeri sünnitama riigi raha. Näiteks politoloog Triin Lauri ütleb, et pigem tõukab lapsesaamise soovi tagant lapsi väärtustav ühiskond. Lastetoetustel on seal kindlasti oma koht, ent rahast olulisem on see, kuidas ühiskond tervikuna töötab ja kas inimestel on tulevikuperspektiivi. Kas mul on hea töökoht ja aus palk? Kas lastehoid on kättesaadav ja kvaliteetne või kas ma pean mööda linna ringi trallima, et lapsed erinevatest lasteaedadest kokku korjata? Kas ma saan kindel olla, et kool ennetab kiusamist? Kas tervishoiu teenused on kättesaadavad? Kui mu laps sünnib erivajadusega, kas saan ka vastavat tuge? Kas mu elukaaslane kannab oma rolli välja ja kas mu töökoht karistab mind selle eest, kui eemale jään? Kas mu linn on ehitatud autodele või laps saab ise rahulikult omal käel ringi liigelda? Kas riigi perepoliitika on stabiilne ja ettearvatav? Kuigi mitte kõik, siis paljud nendest küsimustest on poliitikute lahendada.
Riigid saavad luua – ja peaksidki looma – head elukeskkonda, aga inimesed peaksid ise olema vabad otsustama kas, millal ja palju lapsi saada.
Valgevene filmitegija Volja Tšaikovskaja kirjutas pettumusest, et rahumeelsed protestijad kaotasid Valgevene revolutsiooni ja nüüd ollakse kistud Ukraina vastasesse sõtta: "Praegu on Valgevene de facto Venemaa okupatsiooni all. Vene tankid sisenesid Valgevenesse vaikselt, vähimagi vastupanuta, just nagu õppustele. Keegi isegi ei piuksatanud. Ikkagi vennasrahvas. Vastastikune usaldus ja austus. Aga see tee, nagu hiljem selgus, viis Ukraina piirile. Ja seda pandi tähele liiga hilja."
(Peri)menopausi on vaadeldud kui naiste “realiseerimistähtaega”, kuna pärast seda ei saa nad enam täita oma “tähtsaimat funktsiooni” ehk laste sünnitamist. Samuti võib naine muutuda mehe pilgule vähem “pandavaks” ja/või üleminekuea sümptomite tõttu olla vähem aldis seksuaalpartner ning seetõttu oma “väärtust minetada”. Kui inimorganismi toimimist käsitleda üksnes meesorganismi toimimisena, siis võiks (peri)menopausi pidada suureks veaks või puudujäägiks.
ERR vahendab Johnny Deppi ja Amber Heard kohtulahendit, mis on olnud laia avaliku huvi ja märgilise tähtsusega kaasus ning mõjutab naistevastase vägivalla vastu võitlemise tööd.
