Hea ettevõtja!

Jaanikuu on käes. Neil, kes on juba puhkusel, on ilmadega väga vedanud. Loodetavasti püsib ilm ülejäänud suvelgi niisama päikseline ja soe. Et aga praegu on veel juuni, tuletame meelde, et selle kuu lõpuni on avatud Pärnu linnalt ettevõtlustoetuste taotlemine. 

Peale linna ettevõtlustoetuse tutvustuse saab sel korral saab uudiskirjast lugeda kokkuvõtteid hiljutisest digitaliseerimise inspiratsioonipäevast ja Pärnu linna uuest üldplaneeringust ning uudiseid paljust muust huvitavast.

Ilusat suve ja head lugemist!

Digitaliseerimise inspiratsioonipäev tõi kokku piirkonna tööstusettevõtted
Pea 70 Pärnu regioonis tegutsevat ettevõtjat kogunes eelmisel nädalal Strandi Pärnu linnavalitsuse ja Tallinna teaduspargi Tehnopoli korraldatud digitaliseerimise inspiratsioonipäevale.

Kuna üritus oli mõeldud ennekõike tööstusettevõtetele, tulid ettekandeid ja mõttevahetusi kuulama valdavalt piirkonna tootmis- ja tööstussektori esindajad. Päeva jooksul käis lavalt läbi üle tosina esineja-sõnavõtja. Digitaliseerimise kogemusi jagasid kuulajatega Thorgate OÜ, Thermory AS, Note Pärnu OÜ, Interchemie Werken de Adelaar Eesti AS, Eziil Production Intelligence OÜ ja Global Reader OÜ esindajad.

Esimesena üles astunud Thorgate OÜ tööstus 4.0 projektijuht Karl Õkva ütles, et digitaliseerimine ei pea olema keeruline ja seda pole põhjust karta. „Lihtsustatult öeldes on digitaliseerimise eesmärk suurendada tootlikkust ehk teha sama ressursiga rohkem ära. Kui küsida ettevõtete juhtidelt, et miks nad soovivad digitaliseerimisse panustada, siis enamus neist soovib digitaliseerimise abil suurendada ettevõtte efektiivsust ja digitaliseerimises nähakse pigem võimalusi kui riske. Digitaliseerimine annab selgelt konkurentsieelise,“ sõnas Õkva.

Inspiratsioonipäeva aruteludes lõid teiste seas kaasa ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, Eesti IKT klastri juht Doris Põld, Eesti masinatööstuse liidu nõukogu esimees ja teadus-arendusnõunik Tõnu Lelumees ja Pärnu abilinnapea Silver Smeljanski.

Päeva viimasest arutelust jäi kõlama, et Eesti tööstussektor vajab infotehnoloogilist arenguhüpet, kvalifitseeritud tööjõudu, tegeleda tuleks rohepöördega ja otsida koostööpartnereid ning mis olulisim – ettevõtjatel peab olema julgust riskida. Praegu on Eesti tööstusettevõtete digitaliseerituse tase seinast seina, jäädes keskmiste näitajate poolest alla nii Lätile, Leedule kui Põhjamaadele.

Loe lähemalt

Pärnu linn kutsub taotlema ettevõtlustoetust
Alates 1. juunist saavad Pärnu linnas (nii keskuslinnas kui osavaldades) tegutsevad ettevõtted esitada taotlusi Pärnu linna ettevõtlustoetuse saamiseks.

Toetuse eesmärk on suurendada Pärnu väikeettevõtete konkurentsivõimet ning arendada seeläbi kohalikku ettevõtlust.

Ettevõtlustoetust saab kasutada eksperdi kaasamiseks toote- ja teenusearenduse nõustamisel, toote- ja teenusearendusprojektide koostamiseks, eksperdi kaasamiseks tehnoloogiaalaseks nõustamiseks, ekspordiplaanide koostamiseks, turu- ja tasuvusuuringute läbiviimiseks, tööalasteks täiendkoolitusteks, koolitusvisiitideks, välismesside külastamiseks ja nendel osalemiseks.

Toetussumma alammääraks on 1000 eurot ja ülemmääraks 5000 eurot ühe taotleja kohta kalendriaastas. Taotluse eelarves peab olema ette nähtud ka omafinantseering, mille suurus on vähemalt 30 protsenti projekti kogumahust. Projekt tuleb ellu viia 12 kuu jooksul alates toetuse eraldamise otsusest.

Taotluse esitamise tähtaeg on 30. juuni.

Toetuste eraldamise otsustab ekspertkomisjoni ettepanekul Pärnu linnavalitsus oma korraldusega hiljemalt 30. juuli 2021. Toetus makstakse välja pärast projektitegevuste elluviimist.

Taotle siin

Pärnu kesklinnast randa viiv Supeluse tänav muutus 1. juunist 31. augustini autovabaks ja ettevõtted täidavad selle kohvikute välialadega.

Tänavale pannakse mootorsõidukite liikumist keelavad märgid ja füüsilised tõkked, mis ei lase sõidukitel Supeluse tänaval alates tänava algusest kuni endise restorani Must Pärl hooneni (Supeluse 22) liikuda. Karusseli ja Nikolai tänav muudetakse alates Aia tänavast kuni Pärna tänavani ühesuunaliseks, Supeluse tänavat on võimalik autodega ületada Aia tänava poolt.

Söögikohtade hooajaliste laienduste linna maale paigutamine on kogu linnas tasuta. Lisaks Villa Wessetile kavatsevad Supeluse tänaval hooalalise laienduse avada Hotell Wesset OÜ Supeluse ja Roosi tänava nurgal ning Karusselli 1 (Kollane Karussell), Karusselli 2 (Simple Day), Supeluse 6 (Poisi Eine) ja Supeluse 3 (endine Pizza Hunt) omanikud. Karusselli Puhveti juurde pannakse karussell.

Supeluse ja Roosi tänava nurka, endise jäätisekioski asemele soovib viieaastase rendilepingu sõlminud Hotell Wesset OÜ juuni keskpaigas püstitada ühekorruselise söögikoha, kus on kõigile avatud väljakäik. Söögikoha ees on istumisala, mida Supeluse tänava autoliikluseks sulgemise ajal laiendatakse.

Loe lisaks

Pärnu linnavolikogu kehtestas Pärnu linna kui asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ ja tunnistas kehtetuks kakskümmend aastat tagasi vastu võetud Pärnu linna üldplaneeringu aastateks 2001-2025.

Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid on suurem tähelepanu üldistel põhimõtetel, mis on aluseks kaalutlusotsuste kujundamisel; paindlikum maakasutus; kvaliteetse avaliku linnaruumi loomine ja selle inimmõõtmelisemaks kujundamine; kesklinna, selle lähiümbruse ja rannapiirkonna arendamine, linnakeskuse positsiooni taastamine atraktiivse äri-, elu- ja investeerimiskohana; miljööpiirkondade väärtustamine; üle kaheksakorruseliste hoonete kavandamiseks võimaluste andmine; arengualade määramine; autokasutuse vähendamine ja alternatiivsete liikumisviiside soodustamine; rohevõrgustiku kui terviklikku haljasalade süsteemi arendamine ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndi täpsustamine.

Uut üldplaneeringut eristab vanast paindlikum maakasutus. Praegu on kinnistute maakasutamise sihtotstarbed täpselt ära määratud. Uues üldplaneeringus on linn jagatud eri juhtfunktsiooniga aladeks, kus territooriumi valdav otstarve määrab piirkonna arengu põhisuuna. Nii elamupiirkondades kui mujal on otstarbekas tuua juurde näiteks kaubandust, majutus- ja toitlustuskohti.

Loe lähemalt

Eile avati Pärnus liikluseks Suur-Jõe tänava Lao ja Papiniidu tänava vaheline 340 meetri pikkune lõik, mille ehitamist rahastasid Lidl Eesti OÜ ja Pärnu linn.

Uue tänavalõigu kaudu on võimalik Riia maanteelt Papiniidu tänavale sõita ja vastupidi. Eeskätt oli see vajalik Lidl Eesti OÜle, kes kavatseb Riia mnt 106 kinnistul kaupluse avada. Kui Raeküla poolt tulles pääseks kaupluse parkimisplatsile parempöördega, siis kesklinna poolt tulijate ja kaubaautode jaoks oli vaja välja ehitada puuduolev Suur-Jõe tänava lõik, et Mere puiestee ristmikult või Papiniidu tänavalt Suur-Jõe tänavale keerates kaupluse parklani sõita.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas esitas valitsusele Rail Balticu möödunud aasta aruande. 2020. aasta märgilisemad teod keerlesid suuremahulise ehituse ettevalmistuse, Saustinõmme viadukti valmimise, jätkuva projekteerimise ning maade omandamise ümber.

“Möödunud aasta oli Rail Balticu jaoks nagu ka paljudele teistele – erinev. Pidime välja nuputama, kuidas teha avalikke arutelusid kaugelt, kuidas meie partnerid saaksid reisipiirangute kiuste projekteerida ning kohanduma muutunud oludega,” ütles Aas.

“Saime eelmisel aastal valmis esimese põhitrassi objekti Saustinõmmel, käivitasime RB põhitrassi kolme järgmise objekti ehitushanked, omandasime 91 ehitamiseks vajalikku maatükki ja töö käib järgmise ca 170 maatüki omandamiseks,” lisas Aas. Lisaks alustas Rail Baltic Riigikohtu otsusest tulenevalt Pärnu maakonnaplaneeringu menetluse uuendamist ning sõlmiti kaks rahastuslepingute INEA-ga RB projekti Euroopa ühendamise rahastust finantseerimiseks.

2020. aastal tehti RB kaudu investeeringuid, uuringuid, projekteerimist ca 21 miljoni euro eest. 2021-2023. aastal ulatuvad kulud 223 miljonini, millest moodustavad ehituskulud ligi 150 miljonit eurot.
 

Alates 15. juunist on Eesti tootmisettevõtetel võimalik liituda platvormiga Materjalivoog, mis võimaldab neil lihtsalt ja mugavalt oma materjalijääke väärindada või leida enda tootmisesse sisendmaterjali. Tegemist on Baltikumis uudse ettevõtlusele suunatud lahendusega, mis soodustab ringmajanduse edendamist.
 
Platvormi tegijate sõnul on paljude tootjate seas lahendust kaua oodatud: „Ühelt poolt tunnevad ettevõtted tootmisjääkide tekitajatena üha enam huvi selle vastu, mis nende jääkidest edasi saab. Jääkide saatuse läbipaistvust nõuavad keskkonnahoidlikest aspektidest lähtuvalt ka kliendid. Teisalt on turul suur ja järjest kasvav hulk väiketootjaid, kes otsivad materjalijääke, millest enda tooteid luua. Tootmisjääkide avalikule platvormile toomine annab neile võimaluse lihtsalt ja mugavalt vajalikke materjale leida ning suurendab tootmisettevõtete huvi oma jääkide ringlusesse suunamise vastu,“ selgitas Materjalivoo üks eestvedajatest Mayri Tiido ja lisas, et loomulikult ei tähenda toimiva platvormi loomine seda, et kõik ringmajanduse väljakutsed saaksid korraga lahendatud. „Küll on tootmisjääkide vahetamise võimaldamine läbi Materjalivoo platvormi üks olulisi samme, et suurendada ringmajanduslike lahenduste rakendamist Eestis,“ tõdes Tiido.
 
Pärnumaa ettevõte Trimtex Baltic OÜ on pikalt otsinud väljundeid oma tootmises tekkivatele jäätmetele. “Mõtleme Trimtexis iga aasta üha enam sellele, kuidas olla keskkonnale vähem koormavad ja mida selleks teha saame. Materjalivoog on siinkohal väga hea võimalus anda elu nendele materjalidele, millele me ise kasutust ei leia ning vähendada prügimäele või põletusse jõudvate materjalide hulka,” sõnab projekti ideega algusest peale kaasas käinud Trimtex Baltic OÜ disainer Anny Drobet. 
 
Materjalivoo platvormiga saab liituda alates 15. juunist veebilehel www.materjalivoog.ee

Teetööd 2021. aastal
Vaata lähemalt

Mereala planeering on valmis kooskõlastamiseks ja avalikkusele tutvustamiseks
Loe lähemalt