EKJA Ringmajanduse Foorumi koostöös SEI Tallinnaga korraldas juuni algul veebiseminari, mille eesmärgiks oli hinnata süsiniku jalajälje mõõtmise tänast olukorda, millised on ettevõtete soovid, kuidas jalajälge arvutatakse ja mis on lahtised küsimused ning probleemid, mis vajaksid ühest kokkuleppimist ja ühtlustamist kõikide huvigruppide vahel.

Seminar osutus väga populaarseks ning osalejaid oli pea 140. Oma kogemusi ja teadmisi süsiniku jalajälje hindamisel jagasid mitmete ettevõtete esindajad. Nende ettekannetega saate tutvuda ning kogu seminari saab huvi korral ka järele vaadata EKJA kodulehel. 

Seminar on järelvaadatav siit!

Veebiseminar “EMAS arengud Eestis"

Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteem EMAS rakendamine pakub nii era- kui ka avaliku sektori organisatsioonidele hea raamistiku oma keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, täiustamiseks ning avalikkusele edastamiseks. Hea meel on tõdeda, et viimase aasta jooksul on EMAS määruse kohase keskkonnajuhtimissüsteemi vastu huvi oluliselt suurenenud. EMAS-registreeritud ettevõtete arv on suurenenud mitmekordselt. Jäätmeseadusega kehtestatud leevendused on motiveerinud paljusid jäätmekäitlusettevõtteid EMAS-it rakendama. Ka teiste sektorite ettevõtted ja avaliku sektori organisatsioonid on EMAS-it hakanud rakendama. Samas on EMAS rakendamise, tõendamise ja registreerimise käigus tõstatunud mitmeid küsimusi.

SEI Tallinn koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooniga on korraldas veebiseminari, mille raames anti huvilistele ülevaade EMAS-i viimase aja arengutest Eestis, toodi välja erinevate osapoolte poolt tõstatunud küsimused ning leiti neile koos vastused.

Seminar on järelvaadatav siit!

          

Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu otsuse, millega kiitis heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035ˮ.  Tegemist on strateegilise juhtimise tööriistaga, mis seab Eestile järgnevateks aastateks strateegilised sihid ning määrab kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused. Positiivne on, et strateegia võtab läbivalt arvesse keskkonnakaitse kaalutlusi strateegias mainitud eluvaldkondade arengu suunamisel. 

Strateegias tuuakse välja üheksa arenguvajadust, millega peab otsuste tegemisel arvestama. Muuhulgas tõstetakse esile, et suurendama peab valmisolekut tulla toime kliimamuutuste mõjudega inimeste tervisele, heaolule, turvalisusele ja elukeskkonnale. Elurikkuse ja keskkonna arenguvajaduste alapunktis tõstetakse esile elupaikade hoidmise ja taastamise, liigirikkuse suurendamise ning muldade kaitse vajadust, mis on oluline nii elurikkuse säilitamisel kui ka kliimamuutuste puhverdamisel ja nendega kohanemisel. Sama alapunkti kohaselt tuleb pöörata senisest enam tähelepanu sellistele Läänemere seisundi parandamisele suunatud keskkonnakaitsemeetmetele, mis ühtlasi soodustavad majandustegevust mereressursi kasutamisel (nt vetika- ja karbikasvatus, pilliroo töötlemine). Ettevõtlusega seonduvalt rõhutatakse keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ärimudelite ning kohalike ressursside ja teisese toorme suurema ja keskkonnahoidliku väärindamise vajadust. 

Loe strateegia muudatuste kohta lähemalt!