Hea turismiettevõtja!
Aitäh, et oled avaldanud soovi Visit Pärnu uudiskirja saamiseks!
Suvi on vaikselt läbi saamas ning sügis hiilib juba ukse taga. Loodame, et vihmased ilmad peagi mööduvad ning ees on ootamas soe ja päikeseline sügisperiood.
Sel korral on uudiskirjas juttu mai ja juuni turismistatistikast, suvistest Visit Pärnu kampaaniatest ja koostööprojektidest, Pärnu uuest sillast, Sindi kärestikust ning paljust muust põnevast.
Head lugemist!
|
|
|
Pärnu linnavalitsuse arenguteenistust asus juhtima Lea Kalda
Augusti algusest juhib Pärnu linnavalitsuse arenguteenistust Lea Kalda, kes eelnevalt töötas Pärnu haiglas klienditeenindusjuhina.
Lisaks turismiarengule kuuluvad arenguteenistuse juhi vastutusvaldkonda ettevõtluse areng, linnaareng ja arengukavad ning linna arenguprojektide juhtimine.
Lea kirjeldab end nõnda: „On üks teada-tuntud ütlemine, mis minu toimetamisi kõige ilmekamalt iseloomustab: „Kui tahad kiiresti minna - mine üksi. Kui tahad kaugele jõuda - mine koos teistega.“ Kaasamine ja koostöö on need olulised väärtused, millest ma oma tööelus juhindunud olen. Mul on mitmekülgne professionaalne taust, olen töötanud SA Pärnu Haigla kvaliteediteenistuses, aidanud luua tugevaid meeskondi ja leida sobivaid inimesi personaliotsingu äris ning olen töötanud hotellides personalijuhina.
Teenistuse juhatajana on minu fookuses valdkondade arenguks sobivate tingimuste loomine ning koostöösuhete tõhustamine.“
|
|
|
Mais ja juunis oli turiste mullusest enam, kuid kriisieelse ajaga ei anna võrreldagi
Statistikaameti andmetel kasutas mais majutusettevõtete teenuseid 90 000 turisti, mis on ligi poolteist korda rohkem kui aasta varem samal ajal, ning juunis 216 000 turisti, mis on ligi kolmandiku võrra rohkem, kui aasta varem. Mõlemal kuul suurenes siseturistide arv, välisturistide arv kasvas maikuus, kuid vähenes juunikuus.
Kokku peatus maikuus majutusettevõtetes 75 000 sise- ja 15 000 välisturisti. Soomest saabus ligi 3000 ja Lätist 2000 turisti, Saksamaalt reisis Eestisse üle 900 külalise, Venemaalt ligi 800 ning Leedust 750 inimest. Suurem osa turiste eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Tartu ning Pärnu maakond.
Pärnumaad külastas maikuus kokku 9936 turisti, kes veetsid siin kokku 17 676 ööd. Võrreldes eelmise aasta maikuuga kasvas külastajate arv 79% ja ööbimiste arv 75%.
Ööpäev majutusettevõttes maksis maikuus keskmiselt 29 eurot inimese kohta ning oli mulluse hinnaga võrreldes kolme euro võrra kallim. Harju maakonna majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 29 eurot, Pärnu- ja Tartumaal 30, Lääne-Virumaal 32 ja Saaremaal 34 eurot.
Juunis peatus majutusettevõtetes 184 500 siseturisti ehk 52% rohkem kui mullu ja 21% enam kui tunamullu. Välisturiste peatus majutusettevõtetes aga jätkuvalt vähe. Juunis oli neid 31 700 ehk 24% vähem kui eelmise aasta ja 88% vähem kui üle-eelmise aasta samas kuus. Tavapäraselt saabus enim turiste naaberriikidest – Soomest 8000 ja Lätist 5000 turisti. Leedust reisis Eestisse ligi 1900 inimest, Saksamaalt 1700 ja Venemaalt 1600. Suurem osa turiste eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu ning Tartu maakond.
Pärnumaad külastas juunikuus 44 326 turisti, kes veetsid siin kokku 76 528 ööd. Võrreldes 2020. aasta juunikuuga kasvas külastajate arv 19% ja ööbimiste arv 14%.
Ööpäev majutusettevõttes maksis juunis keskmiselt 33 eurot inimese kohta ja oli mullusest hinnast kolme euro võrra kallim. Pärnu maakonna majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 36 eurot, Harju-, Saare- ja Tartumaal keskmiselt 35 eurot.
Maikuu statistika kohta loe rohkem siit
Juunikuu statistika kohta loe rohkem siit
|
|
Suvised mainekampaaniad Eestis, Lätis ja Soomes läksid hästi
Pärnu linnavalitsus (Visit Pärnu) korraldas suve hakul Eestis, Lätis (Riias) ja Soomes (Helsingis) Pärnu sihtkoha turunduskampaaniad. Siseturukampaania toimus 4. juunist 27. juunini ning Läti ja Soome kampaaniad 30. juunist 21. juulini.
Kõigi kolme mainekampaania eesmärgiks oli suurendada Pärnu sihtkoha nähtavust, elavdada turismi ning kutsuda eestlased ja meie lähinaabrid suvel Pärnu sihtkohta külastama ning siin ööbima.
Kõik kampaaniad suunati Visit Pärnu veebilehe kampaanialehtedele. See tähendab, et kampaanias said nähtavust ainult need ettevõtted, kes on Visit Pärnu lehel üleval ning eelisjärjekorras kuvati neid, kes on liitunud terviseturvalisuse hea tahte kokkuleppega.
Sisekampaania tulemused on väga positiivsed ja peaaegu kõik ostetud meediapinnad (digi- ja sotsiaalmeedia, välimeedia) saavutasid planeeritust suurema näitamiste ja klikkide arvu. Kampaania visuaal ja sõnum toimisid sihtrühmale lihtsalt ja atraktiivselt.
Kokku koguti kampaaniaga 2 700 327 näitamist ja 15 675 klikki. Kampaaniat viis läbi agentuur Imagine AD OÜ.
Soome ja Läti kampaania tulemustega võib samuti rahule jääda. Mõlemad kampaaniad said väga head nähtavust, kuid klikkide arv ning kampaanialehe külastuste arv jäi tagasihoidlikuks. Läti kampaania kogus 3 017 621 näitamist ja 9368 klikki, Soome kampaania kogus 3 625 972 näitamist ning 5347 klikki. Mõlemat kampaaniat viis läbi reklaamiagentuur Rakett.
|
|
Sotsiaalmeediastaarid avastasid Pärnumaad
Pärnu linnavalitsuse (Visit Pärnu) korraldatud rahvusvahelise sotsiaalmeediakampaania Visit Pärnu Experience 2021 raames külastasid sel suvel Pärnumaad tuntud suunamudijad Eestist, Lätist ja Soomest. Ettevõtmise eesmärk oli turundada sotsiaalmeedia mõjuisikute abil Pärnu linna ja maakonda kui rahvusvaheliselt atraktiivset sihtkohta.
Brigitte-Susanne Hunt (Eesti), Valdis Skudre (Läti) ja Valentino Valkaj (Soome) väisasid 28. juunist kuni 2. juulini erinevaid kohti ja atraktsioone, millest tegid aktiivselt kajastusi. Nende ülesandeks oli toota Pärnumaast Visit Pärnu jaoks reklaami- ja turundusmaterjale, sealhulgas fotosid ja videoid, ning kajastada laiahaardeliselt oma sotsiaalmeediakanalites sihtkoha võimalusi.
Pärnu sihtkoha reklaam jõudis suunamudijate kaudu 1 163 780 inimeseni.
Kampaania raames valminud video näeb siit
Visit Pärnu Experience kampaaniat korraldas Pärnu linn kolmandat suve järjest.
|
|
|
Eesti sisuloojad üllitavad Pärnumaast värsket foto-ja videomaterjali
Juulis ja augustis käisid Pärnumaal, sh ka Kihnus, Visit Estonia ja sihtkohtade koostööprojekti raames kaks Eesti sisuloojat: eestipaigad ning tatyam.
Koostööprojekti eesmärgiks on täiendada Eesti brändi foto- ja videopanka materjalidega Eesti parimatest turismiobjektidest ja vahetult kohapeal saadud kogemustest.
Sisuloojad külastavad igal suvel ja varasügisel erinevaid Eesti paiku ning Visit Estonia tellib neilt ühtekokku 100 Instagrami postitust ning töödeldud video- ja pildifailid. Videoid ja fotosid saavad sihtkohad ja ettevõtted hiljem ise turunduses kasutada.
Programmist valmivad foto lähevad üles Visit Pärnu Flickr fotopanka ning videod Visit Pärnu Youtube videopanka.
|
|
Rannahotellis toimus suvine ligipääsetavuse päev
14. augustil toimus Pärnu Rannahotellis Pärnu linnavalitsuse, Keskkonnaameti, MTÜ Lääne-Eesti Turism ja MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldatud suvine ligipääsetavuse päev. Sündmusel olid tähelepanu all erivajadustega inimeste võimalused loodusesse jõudmisel ja seal liikumisel.
Päev toimus kolmes osas: seminar looduse ligipääsetavusest erivajadustega inimestele, meelte liikumisvõime proovilepanek ja meelte simulatsiooni matk.
Rannahotelli hoovialal said kõik huvilised enda meeled ja liikumisvõime proovile panna katsetades näiteks takistusrajal ratastooliga liikumist, poksikinnastega pisikeste esemete katsumist jne. Kogeda sai ka seda, mida tunneb nägemis- ja kuulmispuudega inimene, kui ta soovib loodusesse minna. Meelte ja taju testimisel oli abiks MTÜ Pane Oma Meeled Proovile.
Meelte simulatsioon toimus matkana Pärnu rannaniidu matkarajal.
Keskkonnaamet on välja töötanud spetsiaalsed meeltekohvrid, mis aitavad erivajadustega inimestel tajuda mitmesuguseid loodusega seotud lõhnu ja kombata erinevaid asju. Meeltekohvrid on raba-, metsa- ja rannikumaastiku teemalised.
Suvist ligipääsetavuse päeva korraldati projekti „Nature Access to All“ raames ja Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi „INTERREG Central Baltic 2014-2020“ vahenditest.
Projekti „Nature Access to All“ kohta saad lugeda siit
|
|
|
|
Äri- ja konverentsiturismi edendajad võtsid luubi alla Pärnu võimalused
MTÜ Eesti Konverentsibüroo töötajad ja Visit Estonia äriturismi projektijuhid tutvusid 16. ja 17. augustil Pärnu konverentsivõimalustega.
Eelkõige tutvuti nende Pärnu ettevõtjatega, kes toetavad Pärnu liikmelisust MTÜ Eesti Konverentsibüroos. Need ettevõtted on Visit Pärnu kodulehel eraldi välja toodud.
Sarnane tootetutvustusreis toimus ka eelmisel suvel ja siis käidi ennekõike Pärnu keskuslinnas paiknevates ettevõtetes. Sel korral oli suurem rõhk maapiirkonna ettevõtjatel.
Kahepäevase külaskäigu lõpetas ümarlaud, kus arutati Pärnu kui konverentsisihtkoha arendamist, anti ülevaade juba tehtust ning vaadati tulevikku.
Suve hakul valmis MTÜ Eesti Konverentsibüroo poolt korraldatud veebinari raames Pärnu Konverentsisihtkohta tutvustav video „What´s new in Pärnu".
|
|
|
Peagi käivituv projekt teeb Pärnust jätkusuutliku, turvalise ja külalislahke sihtkoha
Varasuvel sai Pärnu linnavalitsuse projekt „Visit Pärnu kui jätkusuutlik, turvaline ja külalislahke sihtkoht“ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) korraldatud sihtkohtade koostööprojektide konkursil positiivse vastuse ja rahastuse (50 000 eurot kaheks aastaks).
Kõnealuse projekti eesmärgiks on suurendada Pärnu sihtkoha atraktiivsust ning arendada Pärnut kui jätkusuutlikku, turvalist ja külalislahket sihtkohta. Samuti töötada välja piirkonnale parim arenduse ja juhtimise kontseptsioon.
„Visit Pärnu kui jätkusuutlik, turvaline ja külalislahke sihtkoht“ projekt loob digitegevuste, uudsete toodete/teenuste ja koostöömudelitega võimaluse arenguhüppeks. Need on ka Pärnu turismistrateegia 2025 eesmärgid.
Kaheaastase projektiperioodi lõpuks on Pärnumaal:
- vähemalt 10 säästva arengu põhimõtteid järgivat turismiettevõtjat;
- puhkaeestis.ee platvormil registreeritud turismiettevõtetest vähemalt 51% järgib COVID-19 turvalisuse juhiseid;
- valminud on külalislahkuse programm ning läbi viidud koolitused ja seminarid, kus osaleb vähemalt 20 turismiettevõtjat ja vähemalt kaks Pärnu õppeasutust;
- välja on töötatud piirkonna arenduse ja juhtimise kontseptsioon;
- tegevuste kasusaajad on Eestis registreeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes kuuluvad elluviidavate tegevuste sihtgruppi ja kes osalevad tegevustes.
|
|
Audrus asuv Põhjamaade parim ringrada nimetati Porsche Ringiks
9. augustil allkirjastasid Porsche esindaja Eestis, Auto 100 ja Audru ringrada koostöölepingu, mille kohaselt nimetati Audru ringrada Porsche Ringiks.
Maailma edukaima sportautotootja nimisponsoriks hakkamine on suur tunnustus kogu Eesti ringrajaspordile, sest toob siia mitu rahvusvahelist Porsche ringrajaüritust. Nimisponsorileping sõlmiti esialgu viieks aastaks.
Porsche esindaja Eestis, Auto 100 juhatuse liikme Jussi Pärnpuu sõnul on Audru ringraja nimisponsoriks hakkamine ettevõttele loomulik ja loogiline samm, kuna ringrada on üks osa Porsche DNAst.
„Porschet võib pidada üheks maailma edukamaks ringrajaautoks, mis on läbi aegade pälvinud rahvusvahelistelt võistlustelt üle 30 000 võidu. Järjepidev koostöö paljude ringradadega on pannud aluse tehnoloogia pidevale arengule, mis on jõudnud ringrajalt ka seeriatootmisesse,“ selgitas Pärnpuu koostöölepingu tagamaid.
Loe rohkem siit
|
|
|
Pärnus hakatakse uut silda ehitama
Pärnu linnavalitsus kuulutas välja rahvusvahelise riigihanke Raba-Lai tänavate silla, Rääma ja Laiale tänavale rajatavate ringristmike ning silda ja ringristmikke ühendavate tänavalõikude ehitamiseks.
Praegu toimub osa Pärnu transiitliiklusest Kesklinna silla ja Pika tänava kaudu. Südalinna serva ehitatav uus sild võimaldab linnasüdant vältida sõidukitel, kes sinna minna ei soovi, samas tekib lisavõimalus kesklinna sõitmiseks. Pärast transpordiameti poolt kavandatava neljarealise tee ehitamist Sauga alevikust Ehitajate teele väheneb Tallinna maantee osatähtsus ning enamik Tallinna poolt tulevatest autodest hakkab Pärnusse sõitma kas Raba-Lai või Papiniidu silla kaudu.
„Oleme pika sammu võrra lähemal pärnakate ammuse unistuse täitumisele. Uus sild on oma mõjult ja tähenduselt mõneti võrreldav Rail Balticuga. Selle valmides paraneb ühendus linnaosade vahel, liiklemisvõimalusi tekib juurde ja hajuv liikluskoormus aitab muuta kesklinna jalakäijasõbralikumaks, tuues lähemale kliimaneutraalsuse eesmärki,“ rääkis Pärnu abilinnapea Meelis Kukk.
Loe rohkem siit
|
|
Sindi kärestikukeskuse arhitektuurivõistluse võitis töö „Kuuk“
Tori vallavalitsuse, Eesti arhitektide liidu ja Eesti aerutamisföderatsiooni korraldatud arhitektuurivõistluse võitjaks kuulutati arhitektuuribüroo Molumba võistlustööga „Kuuk“ (autorid Karli Luik, Johan Tali, Ann Kristiin Entson ja Harri Kaplan).
Žürii hinnangul vääris esikohta stiilse arhitektuuriga kärestikukeskus ja selle kõrval olev avar plats, mis avab vaated ajaloolisele turbiinihoonele ning loob seeläbi head eeldused ka naaberkinnistute arendamiseks ja kogu jõeääre aktiveerimiseks.
Žürii tõi võidutöö puhul esile sedagi, et erinevate funktsioonide paiknemine on väga hästi lahendatud – nii on kõige magusamas kohas kohvik ja teise korruse pikk rõdu on suurepärane koht võistluste vaatamiseks, lisaks laieneb avalik ruum ka kõrgemale tasandile. Hästi on läbi mõeldud laudtee koos vaatetorniga, mis pikendab inimestele avatud jõeruumi keskusest allavoolu.
Arhitektuurivõistluse võitja tehti avalikuks 14. augustil Sindis kärestikusõidu Eesti meistrivõistluste auhinnatseremoonia käigus. See olid ajaloo esimene ametlik mõõduvõtt mullu Sindi paisu asemele valminud kärestikul.
Molumba arhitektide kavandatud on Pärnus nii Pernova loodusmaja kui Pärnu sõudekeskus, millest valminud esimene etapp.
Pärnu jõkke rajatud Sindi kärestiku kallas muutub lähiaastatega tundmatuseni.
Tori vallavalitsusel on alaga kaheosaline plaan: esmalt teha korda avalik linnaruum ja rajada jõele võistlustaristu, teise etapi käigus rajatakse spordiklubihoone koos võistluskeskusega.
Kevadel vallas tehtud arvutuste kohaselt läheb kogu ettevõtmine maksma ligemale 1,6 miljonit eurot: esimene etapp võtab 675 000 ja teine 945 000 ¬eurot.
Loe rohkem ja tutvu võidutöödega siin
|
|
|
|
Peagi valmiv Pärnu linna üürimaja ootab elanikke
Selle aasta lõpus valmib Pärnus Ülejõe linnaosas Rohu 119 kolmekordne 18 korteriga elumaja, kus linn hakkab pakkuma mobiilsetele era- ja avaliku sektori töötajatele üürikortereid.
Mobiilne töötaja on inimene, kes vahetab elukohta tulenevalt töökoha asukohast või selle muutumisest ehk munitsipaalomandis üürimaja korterid on mõeldud Pärnusse elama ja tööle asuvatele spetsialistidele.
Korterit saab Rohu 119 majja taotleda inimene, kes on asunud Pärnusse elama ja tööle alates tänavu 1. jaanuarist või siis teeb seda taotluse esitamisele järgneva kolme kuu jooksul. Taotleja ei tohi omada Pärnus elamukinnisvara.
Korteri kasutusse saamiseks tuleb linnavalitsusele esitada avaldus, seda saab teha alates 1. septembrist.
Üürileping sõlmitakse mobiilse töötajaga tema töösuhte ajaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Linnal on õigus üürileping ennetähtaegselt lõpetada, kui mobiilse töötaja töö- või teenistussuhe Pärnus on lõppenud ning inimene pole Pärnus vähemalt kolme kuu jooksul asunud muule töö- või teenistuskohale.
Rohu 119 üürimajas on kahe- kuni kolmetoalised korterid, millest väikseimad on 50 ja suurimad 74 ruutmeetrit. Kõigil korteritel on rõdu ning korterid on sisustatud pea kõige elamiseks vajalikuga: olemas on köögi- ja garderoobimööbel, valgustid, aknakatted ning sanitaar- ja kodutehnika. Korterite üürimääraks 4 eurot/m2 kohta kuus. Igakuisele üürile lisandub tasu tarbitud kõrvalkulude eest.
Iga korteri juurde kuulub üks parkimiskoht, lisaks on kortermaja ette rajatavas parklas neli parkimiskohta külalistele. Maja kõrvale tuleb ka mänguväljak.
Üürimaja rajatakse A-energiaklassihoonena, maja katusele paigaldatakse üle 90 päikesepaneeli.
|
|
|
|
|
