Hea turismiettevõtja!
Aitäh, et oled avaldanud soovi Visit Pärnu uudiskirja saamiseks!
Sel korral on uudiskirjas juttu juulikuu turismistatistikast, Visit Pärnu koolivaheaja kampaaniast, Pärnu Restoranide Nädalast, Pärnu lennujaamast, Helsingis toimuval Matka messil osalemisest ning paljust muust põnevast.
Värvilist sügist ning head lugemist!
|
|
Juulis peatus majutusettevõtetes rekordarv siseturiste
Statistikaameti andmetel peatus juulis Eesti majutusettevõtetes 381 000 turisti, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem samal kuul. Siseturistide arv suurenes nii eelmise kui ka üle-eelmise aasta juuliga võrreldes, välisturiste oli jätkuvalt varasemast oluliselt vähem.
Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul kehtis koroonaviiruse tõttu endiselt palju reisipiiranguid, mis takistasid turismi elavnemist ning välisturiste saabus Eestisse oluliselt vähem kui kriisieelsel suvel.
„2019. aasta juulis olid majutusettevõtete klientidest 37% siseturistid ja 63% välisturistid, tänavu juulis oli aga siseturiste 78% ning välisturiste vaid 22%,“ täpsustas Laurmaa.
Pärnumaad külastas 2021. aasta juulis 75 990 turisti, kes veetsid siin kokku 132 149 ööd. Külastajate number kasvas 2021. aasta juulis 25% ning ööbimiste number 14% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 296 000 siseturisti ehk 41% rohkem kui aasta varem ning 51% enam kui kriisieelsel 2019. aastal. Pärnumaad külastas juulis 65 831 siseturisti, mis on 83% rohkem, kui aasta varem juulikuus. Ka siseturistide ööbimised Pärnumaal kasvasid. 2021. aasta juulis veetsid siseturistid Pärnumaal 108 490 ööd, mis on 76% rohkem, kui 2020. aasta juulis.
Välisturistide arv Eestis vähenes teist aastat järjest: selle aasta juulis oli neid 85 000, aasta varem 136 000 ja 2019. aastal 328 000.
Jätkuvalt saabus enim turiste naaberriikidest – Soomest 24 000 ja Lätist 13 000. Saksamaalt reisis Eestisse 6100 inimest, Leedust 4700 ja Venemaalt 3400. Ainult Venemaalt reisiti Eestisse rohkem kui mullu.
Pärnumaal langes väliskülaliste arv juulis koguni 59%. Kokku külastas Pärnumaad 2021. aasta juulis 10 159 välisturisti. Enim väliskülalisi saabus Pärnumaale Soomest, millele järgnesid Läti, Leedu ja Saksamaa.
Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot inimese kohta ja oli eelmisest aastast nelja euro võrra kallim. Pärnu maakonna majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 42 eurot, Tartumaal 41 eurot ning Harju ja Saaremaal keskmiselt 39 eurot inimese kohta.
Loe rohkem siit
|
|
|
Pernova Loodusmaja püstitas suvel külastusrekordi
Pernova Loodusmajale oli lõppenud suvi erakordselt edukas: külastuskeskust väisas juunist augustini 4000 loodus- ja teadushuvilist külastajat. See on üle 1100 külastaja võrra enam kui oli 2020. aasta suvel.
Kui kevadel oli külastuskeskus koroonapiirangute ja akvaariumi kolimise käigus tekkinud korallimürgituse tõttu külastajatele suletud, siis tegusalt ja huvilisterohkelt möödunud suvekuud tegid keerulise aja kuhjaga tasa.
„Sel hooajal uudistasid loodusmaja peamiselt siseturistid ja meie juurde tuldi kõikjalt Eestist. Külastajateks olid peamiselt lastega pered ja külalisgrupid. Loodusmajja jõudis ka väike osa välisturiste Soomest, Venemaalt ja Saksamaalt, aga ka külalised Leedust ja Jaapanist. Igal juhul oli lõppev suvi meile külastajate hulga mõttes läbi aegade parim – loodusmaja võimalusi ja väljapanekuid jõudis uudistama 4000 inimest. Mullu suvel oli külastajaid veidi alla 2900,“ rääkis Pernova Hariduskeskuse turundus- ja müügijuht Karin Puu.
Peale püsiekspositsiooni, kerakino ja planetaariumi pakkus külastajatele suurt huvi majanäitus „Need võrratud putukad“.
|
|
|
Pärnu lennujaama lennuliiklusala on õhulendudele taas avatud
Möödunud suvel alanud Pärnu lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimistööd on jõudnud lõpule ning lennujaam taas lennuliiklusele uuesti avatud. Oktoobri alguses taastub lennuühendus Pärnu ja Ruhnu vahel. Ruhnu reisilennud toimuvad kaheksa korda nädalas, lisaks veel 2-4 kaubalendu. Liinilende Kihnu ei tule. Reisiterminali rekonstrueerimine ja lennuraja lõplik valmimine on planeeritud käesoleva aasta viimastele päevadele.
AS Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul on regionaalsetesse lennujaamadesse investeerimine äärmiselt oluline. „Regionaalsed lennujaamad on oluliseks osaks kohalikust elust, toimides ärikeskkonna katalüsaatorina ja luues eeldusi uute tööstusharude ja äriettevõtete tekkimiseks.
Vastutus ettevõtete meelitamisel regiooni jääb kohaliku kogukonna kanda, kuid meie soov on siin Pärnut aidata. Täna avatav rekonstrueeritud lennuliiklusala on suureks sammuks edasi Pärnu regiooni atraktiivsemaks muutmisel ja ühendamiseks maailmaga, mis võib endaga kaasa tuua uusi arengusuundi, millele me täna isegi mõelda ei oska,” rääkis Tuvike lennuliiklusala avamisel ning lisas, et 2021. aasta lõpus valmiva reisiterminali renoveerimise tulemusena on lennujaam võimeline teenindama samaaegselt 80 sisenevat ja 80 väljuvat reisijat.
„Lennujaam hakkab teenindama eelkõige kohalikku turismi, kuid avab piirkonnale võimaluse ka rahvusvahelisteks liinideks nagu on ka Tartus,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Pärnu linnavalitsus ja ettevõtted on olulised partnerid Pärnu lennujaama kasutamisel ja reisijate toomisel. Usun, et heas koostöös saavad pärnakad luua seni avastamata võimalusi kohaliku elu ning turismi edendamiseks,“ lisas Aas.
Pärnu linnavalitsuse turismiarenduse peaspetsialisti Orvika Reilendi ütlust mööda on linn koos ettevõtjate ja Tallinna Lennujaamaga erinevaid Pärnusse lendamise võimalusi uurinud ning lennufirmadega kohtunud. Lähiajal on neid kohtumisi veel tulemas.
Loe rohkem siit
|
|
|
|
„Pärnu pajatab“ linnatuurid ja "Like a local" giidituurid olid suvepealinna külastajate hulgas populaarsed
Sel suvel oli Pärnu linna külalistel võimalus suvepealinna avastada nii Pärnu giidide ning ka kohalike pärnakate silmade läbi.
MTÜ Pärnu Giidide Ühingu juhtimisel toimusid Pärnus 4. juuni – 27. august põnevad „Pärnu pajatab“ jalgsituurid. Linnatuuride teemade valik oli lai, ulatudes kaugest keskajast kuni suvepealinna tänapäevani välja. Tasulistel tuuridel osales kokku 151 inimest. Suurima osavõtjate arvuga oli „Agulimiljöö Suure-Jõe tänaval - kauaks veel?“, millel käis kahe tuuri kokku 41 inimest. Suurt huvi tunti ka linnatiiru „Tisleripojast linnaarhitektiks. Jalutuskäik Olev Siinmaa radadel“ vastu. Giidide ühing jäi tuuride korraldamisega väga rahule ning loodab sama ettevõtmisega jätkata ka tuleval suvel.
Osaühing Pärnu Private Tours koostöös Pärnu linnavalitsusegakorraldas suvel „Trust me! I´m a local“ brändituure, kus ekskursioonijuhtideks kehastusid värvikad pärnakad erinevatest eluvaldkondadest. Üheteistkümnel laupäeval toimunud eestikeelsed ekskursioonid - nii jalgsi kui ka jalgratastel - pakkusid osalejatele võimalust avastada Pärnu erinevaid linnaosi, kuulda haaravaid lugusid ning koostöös kohalike ettevõtjatega külastada paljusid kohti, kuhu omal käel ei satuks.
Giidiks hakanud pärnakad näitasid, et suvepealinn on palju enamat kui ainult kesklinn ja rand, ning et põnevaid kohti ja nurgataguseid jagub linnas küllaga - kui vaid tead, kust otsida. Nii mõnigi tuur läks kordusesitamisele mõne muu avaliku ürituse raames või eraekskursioonina. Koostööst kohalike ettevõtjate ja asutustega tärkas mitu head ideed uue hooaja ekskursioonideks.
|
|
Kutsume Eesti ja Läti pered Pärnumaale sügisvaheaega veetma
Pärnu linnavalitsus korraldab Eestis ja Lätis koolivaheaja kampaaniad, et kutsuda lastega pered sügisvaheajal Pärnusse puhkama ja ööbima.
Lätis on koolivaheaeg 18.-22. oktoobrini ja Eestis 25.-31. oktoobrini.
Kampaaniad suunatakse Visit Pärnu veebilehe kampaanialehtedele. See tähendab, et kampaanias saavad nähtavust ainult need ettevõtted, kes on üleval Visit Pärnu lehel ning liitunud hea tahte kokkuleppega.
Mõlema kampaania puhul tuuakse kampaania maandumislehtedel välja ettevõtjate koolivaheaja eripakkumised ning soovitused (elamused, põnevad aktiivsed tegevused), mida Pärnus vaheajal perega teha tasub.
Tegemist on digi- ja sotsiaalmeedia kampaaniaga.
Lätis (Riias) toimub kampaania 4.– 18. oktoober ja Eestis 4.-28. oktoober.
|
|
|
Liitu hea tahte kokkuleppe ehk tarbijamärgisega „Siin on turvaline“
Pärnu linnavalitsus tuletab meelde, et endiselt on kõik teenusepakkujad oodatud liituma hea tahte kokkuleppe ehk tarbijamärgisega "Siin on turvaline".
EASi turismiarenduskeskus eelistab oma tegevustesse kaasamisel „Siin on turvaline“ tarbijamärgist omavaid teenusepakkujaid.
Kui oled vastutustundlik teenusepakkuja, kes aitab kaasa viiruse leviku piiramisele ning oled Pärnu linnavalitsuselt taotlenud tarbijamärgise, siis oled EASi turundustegevustes esikohal.
Tarbijamärgist „Siin on turvaline“ kandvad teenusepakkujad on eelistatud järgmistes tegevustes:
- edastades regulaarselt infot rahvusvaheliselt reisikorraldajatele ja välismeediale;
- turundades Eestit kui turvalist sihtkohta kolme Soome suunal sõitva laevafirma kanalites;
- valides ettevõtteid pressi- ja tootetutvustusreiside programmi;
- esitledes Eesti tootepakkumist Visit Estonia kontaktüritustel eri riikides, samuti Visit Estonia enda korraldatud üritustel;
- korraldades kampaaniaid nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt;
- turundades regulaarselt Visit Estonia sotsiaalmeediakanalites (Facebook, Instagram jt), mille jälgijaskond ulatub poole miljonini: perioodilised „Getting ready for you“ postitused koostöös sihtkohtadega, kus teemadeks on nii piirkonna võlud kui ka tegevused Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks;
- kuvades pakkumisi puhkaeestis.ee ja visitestonia.com veebilehel, paigutatakse märgisega ettevõtted otsingus ettepoole;
- saates eri keeltes (eesti, inglise, soome, vene) uudiskirju lõpptarbijatele.
Samadel põhimõtetel eelistab oma tegevustesse kaasamisel tarbijamärgise „Siin on turvaline“ omanikke ka Visit Pärnu.
NB! Nii EASi turismiarenduskeskus kui ka Visit Pärnu on madalhooajale planeerinud mitmeid kampaaniaid. Mõlemad võtavad oma kampaaniatesse ainult märgisega teenusepakkujaid.
Eelinfona anname teada, et 2. ja 3. novembril korraldame koostöös EASi turismiarenduskeskusega kahepäevase õppereisi Pärnumaale, et tutvuda turvalisuse printsiipe järgivate parimate praktikatega. Rohkem infot lähiajal.
Lisainfo: Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse turismiarenduse spetsialist Ave Lääne, telefon 444 8364 ja e-post ave.laane@parnu.ee
|
|
Pärnu linnavalituses vahetati mõtteid sporditurismi teemadel
13. septembril Pärnu linnavalitsuses toimunud sporditurismi arendamise ja turundamise ümarlaual arutati Pärnu sihtkoha sporditurismi tänast olukorda ning pandi paika plaanid, kuidas Pärnu seotud sporditurismile laiemat kõlapinda anda.
Ümarlaual otsustati, et esmajärjekorras luuakse Visit Pärnu lehele sporditurismiteemaline alamleht, kuhu koondatakse kokku spordisündmused; inspiratsiooni tekitavad aktiivsed tegevused sündmuste korraldajatele/koolituste korraldajatele ning soovitused, mida spordihuvilised ja nende pereliikmed piirkonnas veel teha saavad.
Järgmisel aastal on kavas korraldada sporditurismiteemalisi sihtkoha minikampaaniad.
Uue aasta alguseks valmib ka sporditurismiteeline sihtkohavideo.
Spordiürituste korraldajad ja harrastusspordi tegijad, kes soovivad oma info Visit Pärnu lehele lisada ning turundustegevustes osaleda, palume oma soovist teada anda meiliaadressil toiv.joul@parnu.ee.
|
|
Restoranide Nädal toob toidunautlejad Pärnusse
6.–14. novembrini ootame heade maitsete sõpru Pärnusse, sest toimub taas – juba seitsmendat korda – Pärnu Restoranide Nädal.
Serveerimaks vapustavaid maitseelamusi - nii tõsisele gastronoomile kui ka lihtsalt hea restoranielamuse nautijale - pakub enam kui 20 Pärnu restorani teemanädala jooksul erimenüüd.
Restoranide nädal on suurepärane võimalus tutvuda uute kokandustrendidega, nautida kohalikku toidukultuuri ning avastada Pärnut kui elamusküllast kulinaaria sihtkohta.
Menüüd avalikustatakse ja broneerimissüsteem avatakse 22. oktoobril.
2015. aastal esmakordselt korraldatud restoranide nädalast on saanud Pärnumaa üks olulisemaid sündmusi.
Loe rohkem siit
|
|
|
|
Visit Pärnu meeskond tegi õppereisi Romantilisele Rannateele
MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu korraldas 8. septembril Pärnu turismiasjalistele väljasõidu Romantilisel Rannateel tegutsevate ettevõtete juurde.
Õppereisi eesmärgiks oli teha tutvust Romantilise Rannatee uute võimaluste, teenuste, vaatamisväärsustega ning uuenduskuuri või värskenduse läbi teinud ettevõtetega. Seekordsel väljasõidul tutvustati põnevaid külastuskohti Audru, Matsalu, Lihula ja Varbla piirkonnas.
Õppereis oli igati tänuväärne ja tulemuslik, sest uute võimaluste avastamise kõrval soojendati vanu suhteid, loodi kontakte ja koguti koostöömõtteid.
|
|
|
Peagi käivituv projekt teeb Pärnust jätkusuutliku, turvalise ja külalislahke sihtkoha
Varasuvel sai Pärnu linnavalitsuse projekt „Visit Pärnu kui jätkusuutlik, turvaline ja külalislahke sihtkoht“ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) korraldatud sihtkohtade koostööprojektide konkursil positiivse vastuse ja rahastuse (50 000 eurot kaheks aastaks).
Kõnealuse projekti eesmärgiks on suurendada Pärnu sihtkoha atraktiivsust ning arendada Pärnut kui jätkusuutlikku, turvalist ja külalislahket sihtkohta. Samuti töötada välja piirkonnale parim arenduse ja juhtimise kontseptsioon.
„Visit Pärnu kui jätkusuutlik, turvaline ja külalislahke sihtkoht“ projekt loob digitegevuste, uudsete toodete/teenuste ja koostöömudelitega võimaluse arenguhüppeks. Need on ka Pärnu turismistrateegia 2025 eesmärgid.
Kaheaastase projektiperioodi lõpuks on Pärnumaal:
- vähemalt 10 säästva arengu põhimõtteid järgivat turismiettevõtjat;
- puhkaeestis.ee platvormil registreeritud turismiettevõtetest vähemalt 51% järgib COVID-19 turvalisuse juhiseid;
- valminud on külalislahkuse programm ning läbi viidud koolitused ja seminarid, kus osaleb vähemalt 20 turismiettevõtjat ja vähemalt kaks Pärnu õppeasutust;
- välja on töötatud piirkonna arenduse ja juhtimise kontseptsioon;
- tegevuste kasusaajad on Eestis registreeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes kuuluvad elluviidavate tegevuste sihtgruppi ja kes osalevad tegevustes.
|
|
Pärnu keskrand on nüüd erivajadustega inimestele paremini ligipääsetav
Pärnu linnavalitsus, MTÜ Lääne Eesti Turism ja keskkonnaamet osalesid Interreg Central Balticu programmi rahastatavas projektis “Nature Access to All”, mille eesmärgiks oli hõlbustada ligipääsu Läti, Eesti ja Soome loodusturismi objektidele.
Kolm aastat väldanud projekti käigus korrastati ridamisi looduspärandi objekte ja vaatamisväärsusi, et muuta need erivajadustega inimestele kättesaadavamaks (sh ratastoolis, lapsekärudega, pimedatele, kuulmispuuetega inimestele jne).
Pärnus muudeti ligipääsetavamaks keskranna ala: randa rajati invatualett ja puidust ligipääsutee ning rannas liikumiseks soetati liikumisprobleemidega inimestele spetsiaalsed rannaratastoolid. Toole hakatakse soovijatele laenutama tuleval suvel.
Peale investeeringute korraldati projektiperioodil erinevaid tootearendus- ja turundustegevusi - nagu näiteks õppereisid. Turismiettevõtetele ja reisikorraldajatele toimusid temaatilised töötoad, erivajadustega inimestele ligipääsetavuse seminar. Valmistati audiofailid ja QR-koodid ning need paigaldati loodusobjektidele. Valmis ka ühine reisijuhis ja tehti muidki veebiturundustegevusi.
Kõik projektis osalenud partnerid tõdesid, et tegemist oli väga kasuliku ning silmaringi avardava projektiga, mis algselt oli suunatud ainult turismiteenuste ja -objektide ligipääsetavuse parendamiseks, kuid lõpptulemusena andis inimeste erivajaduste arvestamiseks hea sisendi kogu sihtkoha/linna/omavalitsuse arendamisse.
Projekti kohta saad lugeda siit
|
|
|
Pärnu Linnavalitsus osaleb koos ettevõtjatega Helsingis toimuva Matka messil
Pärnu Linnavalitsus (Visit Pärnu) osaleb 20.-23. jaanuaril Soomes, Helsingis toimuval Põhjamaade suurimal lõpptarbijatele ja turismisprofessionaalidele mõeldud MATKA messil.
Linnavalitsus ootab ka ettevõtjaid koos sihtkohaga MATKA messil osalema. Sihtkoha pinnale mahutatakse kuus ettevõtjat. Kolm kohta on juba broneeritud, seega saab messil osalemist pakkuda veel kolmele ettevõttele. Messi osalustasu on 500€ + käibemaks, lisandub kaaseksponendiks registreerimise tasu (eelmisel korral oli 120€). Eraldi peab iga ettevõtja arvestama transpordi-, majutus- ja tööjõukuludega.
Messil osalemise soovist palub Pärnu Linnavalitsus teada anda hiljemalt 04. oktoobriks meiliaadressil ave.laane@parnu.ee.
|
|
Tervise Paradiis spaa-hotell & veekeskus valiti „Ettevõtluse auhind 2021“ aasta turismiedendaja nominendiks
21. septembril selgusid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Eesti Tööandjate Keskliidu poolt välja antava ettevõtluse auhinna nominendid. Kuue kategooria parimad ettevõtted kuulutatakse välja 7. oktoobril toimuval auhindamisüritusel.
Koostöös erinevate valdkondade asjatundjatega valis žürii välja kolm parimat ettevõtet kuues kategoorias – aasta innovaator, aasta eksportöör, aasta välisinvestor, aasta disainirakendaja, aasta pereettevõte ning sel aastal selgub võitja esmakordselt aasta turismiedendaja kategoorias.
EASi juhatuse esimehe Peeter Raudsepa sõnul oli ettevõtete huvi konkursil osalemise vastu suur. „Ettevõtjad on aru saanud, et nominatsioon ja eriti võit kõrgeimal riigipoolsel ettevõtluskonkursil aitab ennast paremini esitleda ka välisturgudel – siin on heaks näiteks eelmise aasta võitja Nortal. Konkursil on edukad eelkõige need ettevõtted, kes vastasid koroonapandeemia tingimustes muutunud keskkonnale kiiresti ja otsustavalt läbi innovatsiooni ning kes on globaalse tegevushaardega,“ selgitas Raudsepp.
Uue kategooriana on sel aastal lisandunud aasta turismiedendaja kategooria, kus auhinnale asuvad kandideerima AS Tallink Grupp, Lee Restoran OÜ ning Tervise Paradiis spaa-hotell ja veekeskus.
Parimad selguvad 7. oktoobri õhtul toimuval auhindamisüritusel „Eesti parimad ettevõtted 2021“, mida saab samal õhtul vaadata ETVst.
Loe lisaks siit
|
|
Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis avati uus püsinäitus „Carl Robert Jakobson – eesti vaimupõllu ärataja“
Alates 11. septembrist on taasavatud Põhja-Pärnumaal Kurgjal värskelt renoveeritud Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi häärber koos uue püsinäitusega „Carl Robert Jakobson – eesti vaimupõllu ärataja“. Tänaseks imekauni välimuse saanud suursuguse elumaja projekteeris Eesti ärkamisaja üks suurkuju Carl Robert Jakobson (1841-1882) ja seda hakati ehitama 1880. a. Värske peremees unistas rajada oma Kurgja-Linnutaja tallu näidistalu, mis oleks eeskujuks Eesti talupoegadele nii oma ehitiste kui ka kogu eesrindliku talupidamisega. Kahjuks kustutas raske haigus vaid 40-aastase mehe eluküünla ning pooleli jäänud ehitistega talu jäi vahelduva eduga pidama Carl Roberti abikaasa Julie koos kolme alaealise tütrega. 1948. a loodi täiskasvanuna talu juhtimise üle võtnud tütar Linda initsiatiivil riiklik memoriaalmuuseum, mis alates 2017. aastast kuulub Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid koosseisu.
Vastselt valminud näitus räägib Carl Robert Jakobsoni mitmetahulisest elust ja tegevusest peamiselt läbi tema enda kirjatööde tsitaatide ja kaasteeliste mälestuste. Suurmehe toimetused tulevad vaatajani ka läbi tema abikaasa, tütarde ja kaasteeliste mälestuste. Avastamist on nii suurtele kui väikestele.
Loe rohkem siit
|
|
|
|
|
|
