Ukraina sõda on vallandanud põgenikevoo, millesarnast Euroopa pole teisest maailmasõjast saadik näinud. Miljonid inimesed on ületanud riigipiiri, et lähinaabrusesse põgeneda, kuid veelgi suuremas ulatuses on ukrainlased pagulased omaenda riigi sees. ÜRO pagulasamet hoiatab, et isegi kui sõjategevus päevapealt lõppeks, ei tähendaks see automaatselt lõppu põgenike abistamisele ning palub abistavatel riikidel valmistuda maratoniks, mitte sprindiks.
Esiteks pole paljudel inimestel enam kohta, kuhu tagasi pöörduda. Puruks pommitatud kodud, haiglad, koolid, infrastruktuur tähendavad, et samas kohas elamine võib osutuda võimatuks pika aja vältel. Teiseks on Vene vägede taandumise järel paljastunud õudused, mis ületavad mõistuse piire. Isegi kui sõjategevus (kui neid rõvedusi üldse nii saab nimetada?) on Butšas ja Borodjankas lõppenud, käib sõda Ida-Ukrainas edasi. Inimestel, kes varem piiramisrõngastes olid, tekib võibolla alles pärast vabanemist võimalus lahkuda, varem oleks see olnud liiga ohtlik. Ka ÜRO pagulasamet hoiatab, et sõjategevuse lõppedes ilmselt pagulaste arv suureneb, mitte ei vähene, sest võimalus ära minna tekib neil, kes seda varem ei saanud teha.
Põgenike ärakasutamise ja kuritarvitamise risk on suur. Tekkinud kaoses ja infopuuduses (või vastupidi, info ülekülluses) on kaabakatel liiga lihtne tegutseda. Vastupidi üldlevinud muljele ei ole kõik põgenikud turvaliselt bussidega Ukrainast otse Niine tänavale saanud sõita. Inimkaubandus ja seksuaalne kuritarvitamine, aga ka lihtlabane ekspluateerimine töö eest alamaksmise või üürnike diskrimineerimisega eksisteerivad kahjuks kõrvuti koos päriselt vajaliku abiga.
Sel aastal teeme koostööd EKA tundengi Brit Kikasega, kes illustreerib toimetuse veergu, mis jõuab ka uudiskirja. Veeru lugemiseks klõpsa pildile!
Tegutse!
28. aprillil koguneb eestikeelne lugemisgrupp, et arutada nõusoleku teemal. Täpsema info ja lugemisvara leiab Facebooki üritusest.
Järelkuulamiseks on saadaval Feministeeriumi viimane taskuhääling "Ära kaaguta!", mille teema oli Ukraina sõja areng – selle mõju ja lootuse hoidmine. Saates käis külas Airi Triisberg, kes on Feministeeriumi kaasautor, kolleegiumi liige ja vabakutseline kunstiöötaja.
Ukrainast on Venemaa invasiooni tõttu praeguse seisuga lahkunud üle nelja miljoni inimese. Milliste probleemidega nad silmitsi seisavad ja kuidas käib sisepagulaste käsi? Mida peaks tulevikku vaadates meeles pidama ning kuidas saab riik ja tavainimene pagulasi kõige paremini aidata?
Arutasime neid küsimusi Kari Käsperiga ÜRO pagulasametist ehk organisatsioonist, mille peamine ülesanne on kaitsta põgenema sunnitud inimeste õigusi ja heaolu üle kogu maailma.
Milline on olnud Ukraina naisliikumise ajalugu? Kuidas Ukrainas naiste ja vähemuste poliitilised õigused kujunesid? Kuidas suhtuti asendusemadusse? Mida on sõda naistele tähendanud? Neist ja muudestki asjadest kõneles Hille Hansole Ukraina teadlane, feminist ja aktivist Marina Ševtsova. Vestlus sai alguse sügisel ning jõudis lõpule siis, kui Venemaa oli Ukrainale kallale tunginud, paisates sealse ühiskonna rööbastelt välja. Samas ei olnud kõik viimase kuu jooksul toimunud sõjakuriteod veel ilmsiks tulnud.
